Kirjanik ja kunstnik Toomas Vint kohtus kunstihuvilistega veebruaris. Elava klassiku kunstiloomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid: intellektuaalne naivism, transavangard, metafüüsiline maal, magritilik sürrealism. Märtsis oli võimalus Kumu Eesti moodsa kunsti klassikasaalis ringi käia kunstnik Jüri Arrakuga. Arrak on lisaks maalidele teinud ehteid, sepiseid, vaipu, graafilisi lehti, joonistusi, kunstnikutööd joonisfilmidele. Viimati valmis vanameistril tellimustöö Riigikogu esimehest Eiki Nestorist.
Režissöör, kunstnik ja produtsent Tõnu Virve on jätnud Eesti kunsti ajalukku legendaarse teose „Eesti naine”. Aprillikohtumisel avas Virve nii konkreetse teose tagamaid kui rääkis ka oma pikast loometeest kunsti-, teatri- ja filmimaailmas.
Virve peatus ka Enn Põldroosi 1968. a pruunis koloriidis maali ees ja rääkis vanameistri praegusest loomingulisest kõrgvormist. Virve tõi esile tolle perioodi veel ainsa elava klassiku viimasel ajal valminud teoste ning õli-temperamaali „Tantsuõhtu” seoseid ning mõtestas kunstniku eneseotsingu teemat – sellega tegeleb looja kogu elu. Samas kergitas saladusloori töösolevast dokumentaalfilmist „Põldroos”.
Paljud on näinud Tallinna kesklinnas Viru Keskuse terrassil kõrguva hiidnaise rohekat värvi kuju, kellele igal jõulupühal linnakunstnikud LED lampide valguskumas roosad inglitiivad seljale kinnitavad. Pronksnaise „Hämarik” autor on Mare Mikof. Kujuri algusaastail mõjutanud hüperrealism ja popkunst ühinesid varakult väljakujunenud groteskse inimesekontseptsiooniga. Tallinna Nõmme keskuses olev pargiskulptuur „Nõmme ema” väljendab ehk kõige paremini ta humoristlikke lavastuslikke võtteid. Mikof on tänaseni üks tegusam autor Eesti skulptuurimaastikul. Mare Mikofi kohtumine publikuga lõpetas elavate klassikute esinemise sarja KUMUs.
„Oluline põhjus selle ürituse sarja korraldamiseks oli see, et neljanda korruse ekspositsioon läheb lähiajal likvideerimisele. Aeg liigub ja põlvkonnad vahelduvad. Neljanda korruse hõivab Eesti kunstnike noorema sugupõlve avangard,” räägib Lindpere Aja liigutamisest KUMUs.
Tallinnas Vabaduse galeriis oli juunis avatud vanameister Enn Põldroosi personaalnäitus viimase aja maaliloomingust. Toimus ka „Eesti Mõttevaramu” sarjas kirjanik Enn Põldroosi ilmunud raamatu esitlus. „Kunstiinimestelt on selles sarjas ilmunud teoseid üsna vähe, mistõttu Põldroosi raamat on tähelepanuväärne,” nentis „Ilmamaa” kirjastaja.
Olulist kultuurisündmust jäädvustas elava pildina tulevase filmi jaoks noor operaator Mattias Veermets, kellele „Põldroos” on esimene iseseisev filmitöö. Kui stuudios „Doc Estonia” toodetava filmi produtsent Arthur Virve ja äsja filmikooli lõpetanud operaator Veermets on Eesti kõige noorema põlvkonna filmiloojad, siis portreefilmi kunstnik Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Ann Lumiste on keskmise põlvkonna esindaja, režissööril Tõnu Virvel täitub tänavu 45 aastat professionaalsest filmitööst. Niiviisi, põlvkondade ja kunstide sidususes liigutati Aega Vabaduse galeriis.
„Igal põlvkonnal on vastutus sirguva sugupõlve ajaloolise mälu jätkusuutlikuse kasvatamisel ja talletamisel,” on öelnud Tõnu Virve kauaaegsete heade kolleegide Rein Karemäe ja Peeter Brambati järelhüüdes. „Silmapaistvate tele- ja kinomeeste lahkumine on oluline pöördepunkt kultuurimälu pidevuse jäädvustamise isikliku vastutuse tõusust veel elavate ja kogenud filmikultuuri loojatele. Samas on see märk uue filmipõlvkonna kohalejõudmisest. TeaterMuusikaKino filmitoimetaja Sulev Teinemaa poeg õpib Londoni kõrgkoolis filmiajalugu, Karemäe ja Brambati pojad jätkavad isade loodud stuudiote juhtimist. Nii on juba kujunenud ka meie teistes kultuurivaldkondades, et pojad jätkavad isade rajatud elutööd.”
Foto isadest ja poegadest Peeter Brambati asutatud stuudios „AD Oculos Film” on nüüdseks muutunud põlvkondade järjepidevust kinnitavaks ajalooks.
Arthur Virve, filmiprodutsent