Subscribe Menu

Juhtkiri – Türgi-Vene konflikt


Türgi ja Venemaa suhted pole kunagi olnud eriti roosilised. Kahe riigi vahel on peetud 17. sajandist alates üheksa sõda, lisaks võitlesid nad erinevatel pooltel ka I maailmasõjas. Viimasel ajal on kahe riigi suhted olnud pragmaatilistest kaalutlustest lähtuvalt suhteliselt normaalsed. Arendatakse vastastikust kaubavahetust ja turismi.

Nüüd valas aga õli tulle 24. novembril Süüria piiri läheduses toimunud vahejuhtum, kus Türgi hävitaja laskis alla nende õhuruumi tunginud Vene lennuki Su-24. Türgi valitsuse teateil edastati lenduritele enne tulistamist 10 hoiatust.

Moskva väidab aga, et nende hävitaja oli kogu lennu vältel Süüria kohal ja mingeid hoiatusi nad ei saanud. NATO luureandmed kinnitavad Türgi versiooni sündmuste kohta ning kummutavad Moskva väited. Viimati laskis NATO liige (USA) Venemaa hävitaja Mig-15 alla 62 aastat tagasi, 1953. a.

Su-24 - foto: BurritoBazooka/www.wikipedia.org

President Vladimir Putini sõnul kujutab Türgi käitumine reeturlikku noahoopi selga ja saab Venemaalt väärilise vastulöögi. Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul ei kavatse Venemaa allalastud hävitaja pärast siiski Türgiga sõda alustada. Ka Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles, et ta ei soovi sõda Venemaaga.

Ajaleht Kommersant teatas, et Venemaa on valmis oma lennuki allatulistamise tõttu peatama ühised äriprojektid ja loobuma sõjalisest koostööst Türgiga. Viimane võib aga Kommersandi sõnul omalt poolt piirata Vene laevade läbipääsu Bosporuse ja Dardanelli väinadest, mis takistab mh Süüria lennubaasi varustamist. Venemaa ja Türgi vahelise kaubavahetuse piirangud kahjustaksid mitte ainult türklasi, vaid ka venelasi.

Süüria olukord on praegu niigi keeruline. Seal tegutsevat ISIS-t püüavad õhurünnakutega hävitada USA ja Prantsusmaa. Süüria õhuruumis on olukord riskantne: kuidas koordineerida kõiki erinevate riikide lendusid, vältimaks võimalikke õnnetusi ja kokkupõrkeid? Ainult kaks riiki – Venemaa ja Iraan toetavad Assadi võimulpüsimist. Nii sööstiski Venemaa hiljuti Süüria presidendi Bashar al-Assadi kaitsele, püüdes hävitada viimase vastaseid.

Leonid Bershidsky küsib, kas Venemaa pole mitte samaaegselt tegelemas liiga paljude kriiside ja konfliktidega (BV, 24.11). Eelmisel nädalavahetusel katkestasid plahvatused Ukrainas Krimmi tarnitava elektri ülekandmise. Peterburis on käimas veoautode enneolematu streik tasuliste teede kehtestamise vastu. Venelased on hakanud nurisema ka kärbete ja kokkuhoiupoliitika üle. Bershidsky hinnangul pole Venemaa mitte eriti nõrk, küll aga üksinda ja sõpradeta.

Siinkohal meenub Eston Kohveri juhtum. Siis väideti ju ka, et Kohver olla viibinud Venemaa pinnal, ometi rööviti ta Eesti territooriumilt. Vene lennukid ja allveelaevad on viimastel aastatel pidevalt ja provokatiivselt rikkunud rahvusvahelisi õhu- ja merepiire. Näib, et Moskva kompab, kui kaugele ta võib rahvusvaheliste seaduste rikkumisega minna, ilma et sellele järgneks tõsisemaid reageeringuid. Kuid pole mingit kahtlust – Venemaa unistus olla üks globaalse julgeoleku mehhanismi juht, on täielikult põrmustunud.

 

 

 

Elle Puusaag

Read more