Subscribe Menu

Sammhaaval iseseisvaks

Tiit Made: Eestlaste vabanemise tee 1985-1994. 20. Augusti Klubi, 2015. 216 lk.

Kes on autori eelmised kaheksa ajalooraamatut läbi lugenud, ei leia sellest trükisest kuigi palju uut. Ometi on see mõnes mõttes tema olulisim selleteemaline teos, kuna siin on kogu ülalmainitud aastate sündmustik esitatud konspektiivsel kujul. Tsiteerides autorit tema avasõnadest, see on eestlaste teise vabanemisprotsessi faktoloogiline, samm-sammuline esitamine kronoloogilises vormis. Üksikute sündmuste kriitiline käsitlus ja traditsiooniline analüüs on jäetud kõrvale, seda kõike võib ajaloohuviline leida tema eelmistest teostest. Küll on aga üksiksündmused laiemalt lahti kirjutatud kui kronoloogia esitamisel tavaliselt kombeks.

Kogu sündmustik on jagatud nelja perioodi. 1980. aastate keskel algas Nõukogude Liidus pärast Tšernenko surma ja Gorbatšovi võimule tõusmist uus ja seninägematu-kuulmatu ajajärk uutmiste ja avalikustamistega, mida ikestatud rahvad ruttasid oma huvides ära kasutama. See oli aeg, mida autor nimetab eestlaste rahvuslikuks ärkamiseks ja hoovõtuks. Toimus Hirvepargi koosolek, asutati Eesti Muinsuskaitse Selts, üritati Eesti isemajandamist (IME) jne.

Aastakümnendi lõpust kujunes juba laulva revolutsiooni kõrgperiood. Kerkisid esile ilmingud nagu loomeliitude pleenum, Rahvarinne, Eesti Roheliste Liikumine, Sõltumatu Noortefoorum, toimus „Eestimaa laul”, Balti kett. Vahetati välja moskvameelseid funktsionääre rahvuslikult mõtlevate vastu.

Sihikindlus ja sitkus tagas tulemuse. Aastad 1990 ja 1991 kujunesid otsustavaks eesti rahva ajaloos. Kindlameelse tegutsemise tulemusena kuulutati 20. augustil 1991 välja Eesti iseseisvus, teist korda sama sajandi vältel. Sama aasta lõpuks lagunes ka Nõukogude Liit.

Algas taasiseseisvuse viimane faas, võitlus okupatsiooni lõpetamiseks. Eestis oli jätkuvalt kohal Nõukogude väekontingent, mida Venemaa Nõukogude Liidu õigusjärglasena luges omaks. See kestis kuni 1994. aasta augustini. Alles viimaste Vene vägede lahkumisega Eestist võisime tõdeda, et Eesti on tõeliselt vaba.
Viimases peatükis minetab autor kronoloogia ja üksikasjalise kirjelduse. Lihtsalt tutvustab lugejale 69 isikut, kes Ülemnõukogu liikmetena üksmeelselt hääletasid Eesti iseseisvaks.

Eerik Purje

Read more