Subscribe Menu

Rändajad

No olen ma seda eesti keelt ikke õppind ja arjutand küll, aga mitte selgeks ei saa. Kramatikaga tulen veel kudagimoodu toime, katsun käänata ja proovin pöörata, nii kuda targemad käsivad vai soovitavad, aga vat seda õiget sõna ei leia alati üles. Vahel arvad, et oled kätte saand, aga nigu kasutama akkad, tuleb välja, et tähendus on ära muudetud ja sina oled jälle arimata mats, kes ei tohiks puhta paberi peale ühtegi kriipsu kiskuda ega jutti joonistada. Mis veel eila oli ea, ei kõlba täna peni änna alla kah.

Foto: www.saareleib.ee

No kes seda oskas arvata, et rändaja on nii paha sõna, et selle pruukimise pärast akatasse Eestimaal võllapuud kokku klopsima ja timuka ametit uuesti au sisse tõstma. Ärge ajage vasta, mina ei liialda midagi ega aja udu. Kui ikke rahaminister peab ameti maha panema ja kroonu kopikad ilma tuulte ooleks jätma, mis siis veel minusugusega juhtuks, kui kogemata vale sõna lausun. Muutkui kael konksu ja jalad jõkke!
Ma muidugi kaebasin oma äda Ärmanile kah, ei julge ju ilma aritud inimese innangut kuulmata enam suudki lahti teha. No tema nigu ivake silus seda värki vai proovis pehmendada, aga iga asi ei edene koolitatud inimese käes kah. Seletas, et jutt pold rändajast, vaid sisserändajast. No kuripatt, mind on juba seitsekümmend aastat väljarändajaks sõimatud ja ühtegi sõimajat pole ametist lahti lastud. Ometi ma ei rännand kuskile, püitsin ainult jõuga sissetrügijaid tagasi oida kuni enam ei jaksand ja pidin ädaga ise pagema.

No eakene küll, jätame selle sisse ja välja sinnapaika ja kõneleme lihtsalt rändajast. Mul on veel koolipõlvest meeles, kuda Liivi Juku omal ajal rändajast laulu tegi. See Liivi rändaja ei rännand sisse ega välja, lihtsalt rändas mööda Eestimaad ja kurtis, et „Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud endale.” Eks praega ole seal Eestimaal kah nisukesi rändajaid küllalt, et jalad väsind, aga ei kuskil teed ega tulekiiri. Pole tüdrukut, kes ahjust sooja leiba võtaks ja näljasele rännumehele tüki murraks. Ja siis pole muud kui võta õlmad vöö vahele ja rända sinna, kus töö eest palka maksetasse ja lake nii lahja ei ole.

Küsisin Ärmanilt, kas ta ei tahaks Eestimaale ministriks minna, väljarändaja poeg nigu ta on. Poiss tegi virila näo ja ütles, et ei ooli nii kõrgest kohast. Läheb siiasamasse Maunt Plesanti peale Künkaveere kohvikusse ja küsib suure tüki sooja leiba. Seal Kanaadasse sisserändaja poeg seda teeb ja müib, pole teda kunagi ilma jätt. Kui sellest ei piisa, astub Eesti Maja kohvikusse sisse ja laseb teisel sisserändajal endale apukoorega seljankat serveerida. Mõlemas paigas võib rändamisest kõnelda kaelakohut kartmata.

Kargu Karla

Read more