Subscribe Menu

Ukraina kunstnike näitused Jänedal ja Tallinnas

Suvise Eesti kultuurikülluse seast kerkib jõuliselt esile ukraina kunstnike näitus „Tarass Ševtšenko 200. Vestlusi Ukrainaga", mis avati Jäneda mõisas 27. juulil. Sama näitus toodi Tallinnasse Ukraina Kultuurikeskusesse 24. augustil - Ukraina iseseisvuse 23. aastapäeval. Ajaloolase Georgi Särekanno eestvedamisel Eestisse sõitnud neli ukraina kunstnikku maalisid Jänedal nädala jooksul kümmekond tööd, millest pandigi kokku näitus. Kaudselt kujunes sellest Georgi Särekanno järgmise ürituse „Herbert G. Wells ja Eesti" eellugu. Kõige selgemalt peegeldub see Oksana Sorokina Jänedal valminud maalis „Wells-Zakrevski-Ševtšenko".

Jäneda mõisa kunagised omanikud Benckendorffid ja Zakrevskid ning nende järeltulijad ühendavad Eestit ja Ukrainat pikaajaliste kultuuriliste sidemetega. Pärast Jäneda mõisa võõrandamist Eesti Vabariigi poolt elasid Benckendorffid kuni Eestist lahkumiseni 1939. a vanas jahimajas maalilise Kallijärve kaldal. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel tagastati maja endistele omanikele. Vaatamata puithoone väga halvale seisundile seda ei lammutatud, vaid müüdi Taskade perekonnale, palvega hoone säilitada.
Jäneda mõisa saalis installatsiooni „Elav sõna“ juures seisavad kunstnikud Alexey Vakarchuk ja Katerina Korniychuk. Foto: Oksana Sorokina.

Just Kallijärve jahimajas ukraina kunstnikud elasid ja töötasid. Näitus avati aga Jäneda mõisa peahoones Eesti Talupäevade ajal, kuhu sõidetakse kokku üle maa, mistõttu külastajate arv oli piisavalt suur. Kaasa aitas ka see, et Ukraina on praegu kuum sõna kõigi eestlaste jaoks.

Aasta 2014 on ukrainlastele Tarass Ševtšenko aasta. Näituse keskses installatsioonis „Elav sõna” (kunstnik Katerina Korniychuk) on kasutatud katkendit Ševtšenko poeemist „Kaukaasia”, mis on tänaseks kujunenud ukrainlastele mantraks, mille lugemine annab jõudu seista oma rahvuslike aadete eest. Installatsiooni osaks on ka režissöör Sergey Proskurnia videoprojekt „Meie Ševtšenko”. Režissööri idee kohaselt filmiti aasta jooksul iga päev üks inimene, kes luges Ševtšenko luulet. Filmilindile jäädvustati 365 inimest, kelle seas on ka neid, kes hilisemates sündmustes hukkusid (Ukraina kindral Igor Momot piinati surnuks, nooruke Sergei Nigojan langes snaiperi kuuli läbi).

Ševtšenko on ukrainlastele sama oluline kui meile Lydia Koidula või Juhan Liiv. Tema luuletusi teavad ukrainlased peast, kuid oma maa ja rahva saatuse eest südantvalutanud lauliku loomingut on iga võim kasutanud ka enda tegevuse ja ideoloogia õigustamiseks. Kuidas Tarass Ševtsenkot on võimude poolt ära kasutatud ja mida ta tegelikult tähendab ukrainlastele, sellest kõneleb Sergey Proskurnia täispikk dokumentaalfilm „Tarass Ševtsenko. Identifitseerimine”, mida oli näituse avamisel Jänedal võimalik vaadata kõikidel külastajatel. Kujutan ette kui hästi sobiks see film, kus on nii head operaatoritööd kui ka haruldasi kaadreid arhiivifilmidest, Toronto dokumentaalfilmide programmi.

Täis tähendust oli ka Oksana Sorokina maal „Wells-Zakrevski-Ševtšenko”. Sellel on kujutatud Kallijärve maja valgusküllast verandat koos vanaaegse diivaniga, millel on istunud nii proua Maria Zakrevskaja – Benckendorff (kirjandusloos tuntud Mura nime all) kui ka inglise kirjanik Herbert G. Wells. 1920. aastal külastas kuulus inglise kirjanik Nõukogude Venemaad, mille tulemusena valmis Wellsi raamat „Russia in Shadows”. Raamatus ei jaga autor kiitust bolševikele, kuid kiidab lausa ülivõrdes daami, kes oli ta reisisaatjaks, giidiks ja tõlgiks. Sealt sai alguse armastuslugu Jäneda mõisaprouaga ja mis eriti oluline, tänu Murale külastas Wells 1934. a ka Eestit – kohtus eesti kirjanikega ja suvitas paar nädalat Kallijärvel.

2016. a toimub Eesti rahvusvahelise kirjandusfestivali raames Jänedal konverents „Herbert G. Wells ja Eesti”, kuhu on oodata huvitavat kirjarahvast kogu maailmast. Nii saavad Taskade majas sellel legendaarsel diivanil istuda ka tänapäeva kirjanikud. Loodetavasti on siis võimalik eksponeerida ka Oksana Sorokina maali, kus on kujunduselemendina kasutatud ka kahte teksti – Wellsi raamatust „Russia in the Shadows” koos Wellsi pühendusega Murale ja katkendit Ševtšenko poeemist. Ševtšenko oli armunud Mura vanaema Anna Zakrevskajasse ja on pühendanud talle mitmeid luuletusi ja maalinud kaunitarist ka suurepärase portree.

24. augustil Ukraina iseseisvuspäeva ürituste raames toimunud näituse avamisel Tallinnas viibis ka Ukraina suursaadik Viktor Kryzhanivsky ja Moldova Vabariigi suursaadik Victor Guzun. Peale jumalateenistust, kontserti ja kõnekoosolekut, kus esines ka Eesti Europarlamendi liige Tunne Kelam, viidi kogunenute poolt lilli Tarass Ševtšenko tamme alla, mis on istutatud Mere puiesteele, tähistamaks väljapaistva poeedi ja kunstniku viibimist Tallinnas 1842. aastal.

Sirje Vihma-Normet