Subscribe Menu

Merkel seab limiidi NATO solidaarsusele?

Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes viibis 18. augustil riigivisiidil Riias, lubas, et NATO kaitseb endiselt Balti riike ning rõhutas, et NATO lepingu 5. artikkel − ühise toe tagamine − ei ole kirjas üksnes paberil, vaid kehtib ka päriselt. Väga hea siis!

Samas tekitas kantsler Merkel aga kulmukergitusi ja hämmeldust pressikonverentsil öelduga, kui väitis, et mingeid NATO alalisi üksusi ei tohiks Ida-Euroopasse paigutada, kuna see võib Venemaad ärritada. Teisisõnu – NATO kaitsemeetmed Balti riikide suhtes on kantsler Merkeli arvates limiteeritud.

Angela Merkel

Liidukantsler lausus, et hoolimata Venemaa agressiivsest tegevusest Ukrainas „ei kavatse me [kas Saksamaa või NATO?]” paigutada alalisi väeüksusi Ida-Euroopasse, sest koostööd on võimalik tugevdada ka muul viisil. Kuidas täpselt ja milliste meetodite-meetmetega, jäi paraku ebamääraseks.

Saksa ajakirjanik ja Vene-ekspert Boris Reitschuster ei nõustu oma riigipea seisukohaga. Tema ütles Eesti uudisteportaalile Delfi, et Ida-Euroopa ilmajätmine alalisest NATO kohalolekust võib osutuda lühinägelikuks sammuks. Reitschuster möönis, et kuigi Saksamaal on üldiselt levinud arusaam, nagu peaks igas olukorras Venemaaga häid suhteid hoidma, on väga oluline „tõmmata Putinile mingi punane joon ette” . Ta lisas, et kui seda ei tehta, võib Vene riigipeast kõike oodata. Ja kes poleks seda viimastel kuudel näinud. Reitschuster tunnistas ka, et Vene propaganda töötab Saksamaal „häirivalt hästi”, nende mõjuagendid tegutsevad kavalalt. Selleks, et midagi muuta, peaks Baltikum Reitschusteri soovitusel oma sõnumit kordama, kordama ja kordama.

Mis sundis Merkelit niisugust avaldust korraga tegema? Äkki on õigus vasakpoolselt häälestatud Ungari peaministril Viktor Orbanil, kes väidab, et Venemaa suhtes rakendatud sanktsioonidega on Euroopa endale ise jalga tulistanud? Äsja selgus, et ajal, mil eurotsooni sisemajanduse koguprodukt tammub paigal ega pole sugugi kasvanud, on Venemaa sama näitaja tõusnud. Majandusekspert Carsten Brzeski on veendunud aga vastupidises – et Venemaa kannatab sanktsioonide tõttu rohkem kui Euroopa. Teisalt näitavad ajaloolised kogemused ja statistika, et majandussanktsioonid jäävad enamasti mannetuks.

Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas ei pea Merkeli avaldust sugugi üllatavaks, vaid lausa mõistetavaks, sest Saksamaa on pidevalt pooldanud stabiilseid suhteid Venemaaga ja on ajaloolistel põhjustel resoluutselt sõjapidamise vastu.

Mida üldse mõeldakse NATO alalise kohaloleku all? Lobjakas meenutab, et Eestis on juba 150 USA sõdurit. Ta arvab, et küsimus on rohkem reaalsete baaside loomises, milles asuks arvestatav sõjaline jõud Venemaa poolt vaadatuna.

Aga Venemaa ise on juba paigutanud oma läänepiirile lähi- kuni keskmaarakette. Toimuvad ka pidevad õppused, leiavad aset vägede koondamised Pihkvas ja mujal. Või kuidas suhtuda 19. augustil avaldatud uudisesse, et Venemaa hakkab laevastikku ümber relvastama seoses NATO lubadusega ohjeldada Kremli ambitsioone Ukrainas ja tugevdada sõjalist kohalolekut Venemaa piiride lähedal? Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu teatas, et uus strateegia peab ühtlasi parandama Vene sõjalaevastiku valmisolekut piirkondades, mis kujutavad endast suurimat strateegilist ohtu. Ta lisas Ida-Ukraina venemeelsele mässule viidates: „Ma ei varja, et see on suures osas seotud viimaste kuude sündmustega.” Venemaa on suurendanud ka oma vägede kohalolekut Balti riikide piiride läheduses, rajades seal uusi baase või tugevdades olemasolevate üksuste lahingvõimet.

Nii Ahto Lobjakas kui internetiportaali Euobserver toimetaja Andrew Rettman leiavad, et Merkel viitas tõenäoliselt oma avalduses NATO ja Venemaa ühisdeklaratsioonile 1997. aastast, mis ütleb, et kumbki pool ei näe teist vastasena. Kuigi kõnealune leping ütleb mh, et NATO ei näe vajadust Ida-Euroopasse baaside rajamiseks, ei välista see niisuguste sammude ettevõtmist juhul, kui allianss näeb enda vastu agressiooniohtu, mis võimaldab siis ka NATO jõud viia mõne oma liikmesriigi (sh nt ka Eesti) territooriumile.

Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli arvamus sellest, et liitlasvägede toomine Balti riikidesse rikuks 1997. aastal sõlmitud Vene-NATO lepet, põhineb valel eeldusel. Mihkelson põhjendab seda asjaoluga, et mingit lepet pole enam nagunii olemas, sest juba 2008. a rikkus Venemaa seda Gruusiat rünnates ning lõpliku löögi andis Vene-NATO partnerlusele Moskva agressioon Ukraina vastu, Krimmi okupeerimine ning annekteerimine.

Hoolimata Saksamaa diplomaatilistest pingutustest ei näita Ukraina konflikt ega Euroopa Liidu-Venemaa vastasseis mingeid vaibumise märke.

Olukord on keeruline ja pingeline. Sellepärast on siis NATO alaline kohalolek Baltimaades Euroopa julgeoleku seisukohalt vajalik, mida rõhutas ka Eesti eelmine kaitseminister Urmas Reinsalu. Ta ütles, et Eesti peaks diplomaatilistes vestlustes selgelt välja ütlema, et Merkeli seisukohad pole õiged ja nendega ei saa nõustuda. Merkel, kellel on küll kaalukas roll rahvusvahelistes küsimustes, pole siiski NATOs ainuotsustaja.

Eestisse saabub 3. septembril visiidile USA president Barack Obama ning 4. ja 5. septembril toimub NATO tippkohtumine Lõuna-Walesis. Loodetavasti annavad mõlemad kõrgetasemelised kohtumised Eestile hea võimaluse välja öelda oma seisukohti.

 

Elle Puusaag

Read more