Subscribe Menu

Toivo Tänavsuu: „Iga dollar pikendab kellegi elu”

Oktoobri algul oma P-Ameerika tuuri raames lühidalt Torontot külastanud noor Eesti ajakirjanik Toivo Tänavsuu (33) leidis oma kiirele graafikule vaatamata aega külastada ka Eesti Elu toimetust, kus rääkis lähemalt oma asutatud vähiravifondist „Kingitud Elu", aga ka enda tegevusest nädalalehe Eesti Ekspressi ajakirjanikuna. (Vt. ka artikkel „Kinkigem elu", E. Purje, Eesti Elu, 10. okt. 2014)

Põhja-Ameerikat külastas Toivo seekord kahel eesmärgil: kirjutada ports häid artikleid, mida ta sellel mandril ikka keskmiselt korra aastas on teinud, kuid samas tutvustada Eesti kogukondades 2014. a veebruaris asutatud vähiravifondi. Tutvustustuur ehk roadshow hõlmas seitset peatuspaika — enne Torontosse jõudmist oli ta käinud New Yorgis, Connecticutis ja Washington DC-s, ees ootasid Portland, Los Angeles ja San Francisco.
Toivo koos oma kolmanda lapse, 2013 juulis sündinud Heinrich’iga. Heinrich oli Toivo ema jaoks suur motivatsioon — ema tahtis kindlasti enne surma ära näha ta sünni. Ja nägi ka. Foto: Hanna Hark

Esimeses peatuspaigas New Yorgis külastas ta Eesti Maja, Connecticutis osales ERKÜ kongressil ja Washingtonis käis Eesti Saatkonnas. Igal pool võeti teda hästi vastu, mõnevõrra laekus ka spontaanseid annetusi. Toivo sõnul polnud tema eesmärgiks suure rahaga koju minna, vaid viia fondi olemasolu P-Ameerika eestlaste teadvusesse ning pakkuda neile võimalust teha abivajajatele Eestis elu suurim kingitus. Fond aitab Eesti inimestel osta hädavajalikke, kuid kalleid, elu pikendavaid vähiravimeid, mida riik ei rahasta.

„Iga meie fondi annetatud dollar või euro pikendab kellegi elu,” kinnitab Toivo. „Väike või mõõdukas annetus ühe inimese jaoks võib olla elu suurim ja hindamatu kingitus teise inimese jaoks.”

Sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu” asutati 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning tuntud suhtekorraldaja Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende nn „mitte kulutõhusate” patsientide ravikulud, kelle ravimeid Haigekassa ei kompenseeri.

Fond sai alguse tuntud ajakirjaniku, Toivo ema Hille Tänavsuu raviloost. Hillel diagnoositi seitse aastat tagasi vähk, mida raviti aastaid erinevate meetoditega. Seitsme aasta jooksul elas naine üle kolm operatsiooni ning kümneid kiiritus- ja keemiaravi seansse. Raskes võitluses oli paremaid ja halvemaid aegu. Ent 2013. a kevadeks oli Hille nii kriitilises olukorras, et Toivo arvas ema kaotavat.

„Kogu senine ravi oli end ammendanud, ema oli nii-öelda mineku peal,” meenutab Toivo. Hille aga soovis veel vähemalt ära näha oma viienda lapselapse sünni (Toivo kolmas laps Heinrich sündis sama aasta juulis).

Raviarst tutvustas perele üht kallist ravimit, mis võiks ema elupäevi pikendada — seda polnud Baltikumis veel keegi manustanud ja sel puudus Haigekassa rahastus. Ravimikompanii Pfizeri uus nn personaalne kopsuvähiravim Xalkori ei sobi igale selle vähitüübiga patsiendile, aga testimise tulemusena leiti, et Hillele see sobiks, räägib Toivo. Ainult et ravimi jaoks vaja minevad tuhanded eurod (igas kuus ~ 7000 USD) tuli perel oma taskust välja käia. Sääste perel ei olnud, aga Toivo otsustas, et see raha „leitakse”.

Toivo suvel 2014 annetuskastiga Käsmus Viru Folgil, kus koguti koos vabatahtlikega annetusi vähihaigete heaks. Sajad eestimaalased panustasid vähihaigete heaks kokku 1750 euroga. Foto: Sven TupitsToivo ei küsinud kelleltki raha, küll aga kirjutas ajalehes ema markantsest valikust: maksa või sure? Teema sai tähelepanu ja head inimesed — nii tuttavad kui võhivõõrad — soovisid lihtsalt aidata. Kui enne ravimi saamist oli Toivo sõnul emal hing nii-öelda paelaga kaelas, siis ravim tõstis ta paari nädalaga jalule. Ema naases igapäevatoimetuste juurde, käis metsas puid tegemas ja hoidis nelja lapselast. See oli ime: algul kasvaja isegi taandus, sest ravim blokeeris vähi teekonna.

Toivo kinnitusel andis ravim, millele aasta jooksul kulus umbes 50.000 eurot, emale selgelt ühe lisa-eluaasta. Küsimus, kas see kõik oli seda väärt, on irrelevantne: ema sai elada täisväärtuslikku eesmärgipärast elu ja kuigi ta tänavu aprillis küll lahkus, elab edasi tema pärand. Hille omanäolisest raviloost sai alguse ka Toivo fond, mis nüüd aitab teisi sarnases olukorras vähihaigeid. Ka ema ütles fondi asutamisel, et tuleb aeg, kus tal endal pole seda raha enam vaja, aga siis oleks see abiks teistele.

Fondi ava-pressikonverents toimus 10. veebruaril Tallinnas. Hille oli kohal, jagas intervjuusid, kuid tema tervis polnud kiita. See oligi Hille jaoks elu viimane päev haiglast väljas. Järgmisel päeval läks ta haiglasse ja tervis hakkas kiiresti halvenema.

„Leidsime, et nüüd on aeg aidata teisi,” räägib Toivo. Abivajajaid on Eestis hinnanguliselt mitusada. Vahel aga ei hakka onkoloogid patsientidele, kel napib bussipileti raha, ülikalleid ravimeid isegi soovitama, märgib Toivo. See oleks asjatu lootuse tekitamine ja viiks inimese veel enam ummikseisu.

„Fond aitab inimestel osta hädavajalikke ravimeid, et neil oleks pikem täisväärtuslik elu. Samas tahame mõjutada riigi ravimipoliitikat. Üks töövõit on juba olemas — üks ravim (Zytiga), mida varem aitas patsientidel kätte saada fond, võetakse sügisest lõpuks haigekassa soodusnimekirja.”

Toivo mõistab Haigekassa piiratud võimalusi ja seotud käsi. Ravimipoliitikat kujundab ju sotsiaalministeerium. Fond suhtleb mõlemaga.

„Me ei vastandu haigekassale ega soovi teha riigi tegemata tööd. Oleme patsiendi jaoks lihtsalt täiendav õlekõrs. Tänu meile jõuavad moodsad ravimid üldse Eesti patsientideni, sest keegi teine neid valmis rahastama ei ole ning vähihaige rahakott nendele ei hakka,” räägib Toivo.

Fondilt toetuse saamiseks peavad seda taotlema nii patsient ise kui raviarst. Taotlusvormid on ülilihtsad ning otsus tehakse mõne päevaga. Toetatav ravim peab olema Haigekassa rahastuseta. Patsiendilt küsitakse ka vähemasti sümboolset omafinantseeringut, näitamaks, et ta on valmis ka ise pingutama, aga kui inimesel seda pakkuda pole, ei jää otsus selle taha pidama. Siiani on suudetud aidata kõiki, kes on selleks soovi avaldanud — kaheksa kuuga on abi saanud kümme inimest.

Täiendav rahakorjamine fondi heaks on oluline juba ainuüksi seetõttu, et fond saaks jätkuvalt aidata kõiki, kes abi vajavad. Selleks käis Toivo koos vabatahtlikega suve jooksul fondi esindamas mitmetel välisüritustel nagu laulupidu, Õllesummer, Viljandi Folk ja Viru Folk, kus sai vahetu kontakti toetajatega. See õigustas ennast — suveüritustega lisandus fondi üle 10.000 euro.

„Tahame ka „ravida” Eesti ühiskonda — et inimesed oleksid solidaarsed ja aitaksid üksteist,” märgib Toivo. Fondil on palju pöidlahoidjaid ja sadakond püsiannetajat, kes igas kuus natuke panustavad. Kes oma piskust mõne euro kaupa, kes küllusest sadu eurosid. Fond tahabki propageerida annetamist kui elustiili.

Eestlane on Toivo sõnul sageli üsna skeptiline annetaja. Alati tahetakse täpselt teada, kuhu annetused kuluvad. Vähiravifondi „Kingitud Elu” puhul on asi kristallselge: toetustega kingitakse inimestele elu!

Fondi tegevuskulud hoitakse väga madalal. Kontorit näiteks ei olegi. Raamatupidamisteenusega toetab Ernst & Young, õigusabiga Aivar Pilve büroo, reklaammaterjalidega Fifaa jne. Esimese poolaastaga kulus fondi ülalpidamiseks vaid kolm protsenti kõikidest selle perioodi annetustest. Eesmärk on, et raha jääks inimeste jaoks, kes kiiresti hädavajalikke ravimeid vajavad. Vähihaigetel pole aega oodata.

Praeguseks on Toivo sõnul fondi kogunenud kokku üle 160.000 euro (200.000 USD) ja fond on aidanud kümmet erinevate vähivormidega inimest, kellest noorim 19- ja vanim 76-aastane. Kõigile neile on ravimid kinkinud hindamatuid lisa-elupäevi oma lähedaste keskel. Fond toetab patsiente reeglina mõne kuu kaupa korraga — nii saab kiire tagasiside ravimi mõju kohta enne jätkutoetuse väljastamist.

Natuke ka Toivost endast: ta töötab ajakirjanikuna Eesti Ekspressis – uurivas nädalalehes, mis hiljuti tähistas veerandsajandat sünnipäeva. Toivol on ajakirjanduslikku staaži 12 aastat, tema emal Hillel oli pool sajandit. Teemad, millega Toivo tegeleb, on peamiselt majandus, tehnoloogia ja ettevõtlus, aga mitte ainult: näiteks ühes USA reisi käigus valminud artiklis kirjeldas ta oma tundeid osaluseksperimendil, kus kukkus 126 meetri kõrguselt vabalanguses alla. Tegemist oli maailma kõrgeima „kukkumistorniga” (drop tower), mis avati hiljuti New Jersey's asuvas lõbustuspargis.

Aastaid tagasi käis Toivo Beverly Hillsis külas Playboy asutajal Hugh Hefneril.

Mullu sügisel aga korraldas Toivo Missoulas (Montana osariik) erakordse taaskohtumise, mille käigus nägi Apple'i asutaja Steve Wozniak 40-aastase vaheaja järel taas oma kunagist eestlannast kallimat Kristit. Toivo viis need kaks Missoulas taas kokku, oli selle kõige tunnistajaks ja kirjutas sellest reportaaži. Kristi, nagu selgus, oli 40 aastat tagasi Steve Jobsi ühiselamunaaber.

Väga tähtsal kohal Toivo elus on pere, tal on kolm last. Samuti peab ta oluliseks, et on kristlane ja kuulub Oleviste kogudusse.

Kel huvi fondi kohta lähemalt lugeda, saab seda teha aadressil www.kingitudelu.ee . Toivole võib ka kirjutada aadressil info@kingitudelu.ee.

Kaire Tensuda


Kuidas kinkida elu?

1. Rahaülekandega

Makse saaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu

Pank: Swedbank (Liivalaia 8, 15040 Tallinn)
IBAN: EE212200221059073061
SWIFT/BIC: HABAEE2X

Pank 2: SEB Pank (Tornimäe 2, Tallinn, Estonia
)
IBAN: EE211010220228917224 SWIFT/BIC: EEUHEE2X

2. PayPali või krediitkaardiga
Vt: www.kingitudelu.ee/toeta

3. Tšekiga
Makse saaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu
Aadress: Kollane 4-2, Tallinn 10147, Eesti

Read more