Loengusari väliseestlastest Tartu ülikoolis

• 

Lisainfo

Neljapäev, 17 Mai 2012 22:03

Kärt Pettai

Kaja Kumer-Haukanõmm. Foto: BaltHerNeti võrgulehtPeatselt ajaloo erialal doktoritööd kaitsma hakkav Kaja Kumer-Haukanõmm on üks Tartu ülikooli juurde kuuluvas Välis-Eesti uuringute keskuses tegutsevatest inimestest. Samuti on ta üks kahest õppejõust, kes käesoleva aasta märtsis korraldas loengusarja „Väliseestlased" ning oli nõus vastama ka mõnele küsimusele nii uurimiskeskuse kui loengusarja kohta.

Millega Te igapäevaselt Välis-Eesti uuringute keskuses tegelete?

Välis-Eesti uuringute keskus ühendab väliseesti teemaga tegelevaid uurijaid. Keskusesse kuuluv inimene tegelebki igapäevaselt oma teema uurimisega. Kuna rahalised võimalused on väga piiratud, on keskus väike. Aeg-ajalt oleme korraldanud temaatilisi rahvusvahelisi konverentse, seminare, loengukursusi. Paar aastat tagasi aitasime läbi viia materjalide kogumise aktsiooni.

Märtsikuus toimus Tartu ülikoolis kursus „Väliseestlased". Mitmendat korda sellist kursust loetakse? Kuidas valisite teemad-loengupidajad? Kui suur on huvi antud kursuse vastu ja kas see on suurem/väiksem kui varasemalt on olnud?

Loengukursus „Väliseestlased" toimus sel aastal kolmandat korda. See on üleülikooliline kursus ehk siis ootame kursusele üliõpilasi kõikidelt erialadelt. Olen seotud olnud kahe viimase kursusega ja oskan nende kohta lähemalt rääkida. Teemade valikul on mitu printsiipi: esiteks, et pakkuda üldine pilt väliseestlaste temaatikast; teiseks, anda ülevaade erinevatest distsipliinidest ja kes tegelevad antud teema uurimisega; kolmandaks, esitada võimalikult kaasaegseid uurimistulemusi. Uue loengukursuse korraldamisel oleme arvesse võtnud iga loengukursuse lõpus üliõpilaste seas läbiviidud küsitluse tulemusi, kus oleme palunud kirjutada millistel teemadel ja milliste lektorite loenguid sooviksid nad järgmisel korral kuulata, millised loengud ning miks meeldisid.

Meie eesmärgiks ei ole korraldada massiüritust, vaid tähtis on loengute kvaliteet, see, et üliõpilased saaksid midagi uut teada ja nad oleksid esitatuga rahul. Loengukursusele ootame eelkõige teemast huvitatud üliõpilasi, mitte nö ainepunktide jahtijaid. Seepärast ei ole me seadnud eesmärgiks suurt üliõpilaste arvu. Väiksema grupiga on lektoril ka parem kontakti saada ja arutelusid läbi viia. Selleks, et loengukursust läbida, peavad üliõpilased osalema õppetöös ehk käima loengutes, seminarides kohal. Peale selle tuleb neil loengu raames esitada üks väiksemat sorti uurimistöö. Võrreldes varasemaga oli viimasel aastal üliõpilaste huvi loengukuruse vastu väiksem. Mitmed üliõpilased teatasid, et nad sooviksid väga osaleda, ent peavad käima tööl ning neil ei ole võimalik kohal olla. Samas võtsid kõik registreerunud osalejad õppetööst aktiivselt osa ja esitatud uurimistööd olid sisukad.

Mis on Teie arvates väliseestlaste uurimisel hetkel olulisim?

Sellele küsimusele on väga raske vastata. Ebaõiglane oleks tõsta ühte teemat teistest esile. Kuna väliseestlaskonda on senini teaduslikul tasemel tagasihoidlikult uuritud, väärivad kõik teemad põhjalikku ja kaasaegset uurimist.

Mis Teid ennast väliseestlaste ja välis-Eesti teema juures kõige rohkem paelub?

Jällegi väga raske küsimus. Mind huvitavad paljud alateemad. Näiteks pärast Emma Lerchenbaumi mälestuste lugemist, mis puudutasid eestlaskonda Peterburis 1879-1919, pakuvad mulle huvi kolme väljarändelaine vahel esinevad sarnasused ja erinevused. Kuna ise olen keskendunud II maailmasõja aegsele väljarändele, huvitavad mind need eestlased, kes eemaldusid kogukondadest. Mind huvitab, kes ja mis põhjustel tegelikult eemale jäid, nö need rääkimata lood. Samas annan endale aru, et selle teema uurimine oleks väga raske. Kuna viimasel ajal on mu kätte sattunud mitu väga huvitavat lugu II maailmasõja käigus võõrsile sattunud naistest: ema, kes põgenes viimase laevaga läände ja jättis väikesed lapsed Eestisse sugulastele kasvatada; noore ema lugu Saksamaa laagrist, kes põgenes (ametlikult repatrieerius, st toimetati tagasi) Eesti NSVsse koos oma väikese lapsega Saksamaal olnud seksuaalse väärkohtlemise eest. Nende lugude kõrvale olen vaadanud Eestisse repatrieerunud eestlaste andmeid, kus torkab silma Eestisse tagasipöördunute seas üksikemade arvukus.

Kokkuvõtteks tuleb tunnistada, et huvipakkuvaid teemasid on palju ja uurimist oleks väga paljudele!

Alljärgnevalt loengukursuse raames käsitletud teemasid:
Idaeestlased - Aivar Jürgenson
Eestlaste sundmigratsioon itta (1940-1960) - Aigi Rahi-Tamm
II maailmasõja aegne eestlaste väljaränne läände – Kaja Kumer-Haukanõmm
Väliseesti trükisõna - Anne Valmas
Väliseestlaste identiteet - Aune Valk
Väliseesti keel - Kristiina Praakli
Väliseestlus - Jüri Estam
Uusväljaränne ja tagasiränne - Kristi Anniste

Küsis: Kärt Pettai

• < Eelmine
• Järgmine >