Subscribe Menu

EESTI ISESEISVUSE KAKS TAGATIST

Ameerika ühendriikide presidendi Barack Obama kõne Eestis 3. septembril 2014 jääb kindlasti 21. sajandi tähtsündmuseks. Kõnes anti kindel lubadus: „Tuleme appi Eestile. Tuleme appi Lätile. Tuleme appi Leedule. Kord kaotasite oma iseseisvuse. NATO abiga ei kaota te seda enam kunagi." Obama väitel „Vabadus võidab, mitte seetõttu, et see on möödapääsmatu, mitte seetõttu, et nii on määratud, vaid seetõttu, et inimese põhipüüdlused – väärikus, õiglus, demokraatia – ei kao kunagi.
Pronkssõdur Kaitseväe kalmistul - allikas: www.wikipedia.org

Neid võidakse alla suruda. Ajuti võidakse neid vaigistada, kuid nad tuikavad iga inimese südames paigas, kuhu ühegi riigikorra haare ei ulatu, leegitsedes tulena, mida ükski armee ei suuda kustutada.”

Oluline on märgata, et appitulemise lubadus teostub Obama sõnul siis, „kui vabad rahvad võtavad kokku oma enesekindluse, julguse ja tahte kaitsta hinnatud väärtusi.” Pole kahtlust, et kõik eestlased oma iseseisvust hinnatud väärtuseks peavad. Kindlasti poleks appitulemist hakatud lubama, kui Vene Föderatsioon poleks oma ütlemiste ja tegemistega näidanud, et nemad taotlevad eestlaste ja eestlaste maa suhtes samu eesmärke kui tsaarid ja Nõukogude Liit. Kõik senini võimul olnud ja praegu võimul olevad Eesti riigimehed, osa neist isegi lausa skisofreeniliselt uskudes, et saatus on just neid määranud Eesti iseseisvust tagama, on Vene Föderatsiooni aga pidanud ausaks ja heatahtlikuks naabriks. Eelistamaks heanaaberlikke suhteid Venemaaga eestlaste põlisrahva õiguse ja selle õiguse nimel võidelnute austamisele, on Eesti riigivõim nõustunud eestlastele osakssaanud genotsiidi ja teisi räigeid inimsusevastaseid kuritegusid endi tekitatud ajalooliseks paratamatuseks pidama.

Vene Föderatsiooni vägivaldsed toimetamised Gruusias ja Ukrainas on mõjutanud Ameerika Ühendriike, NATO-t ja teisigi riike järeldama, et kogu Euroopa julgeolekuolukord on tunduvalt ohtlikumaks muutunud. Eestigi riigivõim on hukka mõistnud Krimmi vägivaldse liitmise Venemaaga. Kuid kui Air Force One oli vaevalt jõudnud Eesti õhuruumist väljuda, ruttas välisminister Paet selgitama, et tema arvates Obama kõne „ei peaks muutma meie suhteid Venemaaga.” Nii siis tuleb järeldada, et Eesti riigivõim peab jätkuvalt suureks Eesti iseseisvuse tagatiseks selle aasta veebruaris allkirjastatud Eesti-Vene piirilepingut, mille imaginaarne osa lepingu ihalejate arvates kaitseb täiesti ammendavalt Eesti iseseisvuse ohtu sattumise.
President Obama kindel lubadus meile appi tulla, kui Venemaa järjekordselt tahab meid oma haardesse saada, ei ole imaginaarne, vaid tegelik iseseisvuse tagatis. Tunnistamaks, et Eesti seda tagatist tõesti kõrgelt hindab, on vaja tegudes näidata, kui kindlalt Eesti usub appitulemise lubaduse täitmisse. Teoks, mis kinnitab eesti rahva enesekindlust, julgust ja tahet kaitsta hinnatud väärtusi ning meie usku president Obama lubaduse täitmisse, sobib suurepäraselt veebruaris sõlmitud piirilepingu denonsseerimine.

Vene Föderatsioonilt „saadud”, kuid sõnades kirjeldamata jäetud, iseseisvuse tagatiseks peetud piirileping on eestlasi solvav räige lepingu paroodia. Selle jõusse jätmine võimaldab Vene riigivõimul laialt levitada järeldust, et Eesti tahtis oma idapiiri Tartu rahulepingus määratud joonelt lääne poole liigutamisega tänada Punaarmeed Nõukogude Eesti vabastamise eest. Pildid iga-aastastest massilisest lillede viimisest vabastajate ausambale on head tõendid lääneriikidele selle, eestlaste meelest ülimalt kuritegeliku, poole sajandi pikkuse räige „vabastamise” eest. Et lillede viijateks on Nõukogude Liidu poolt Eestisse elama saadetud venelased, seda piltide vaatajad ei pruugi tajuda. Venemaa saab läänes väita, et augustis 1991 „taastatud” Eesti Vabariik ei saanud olla aastal 1918 loodud Eesti Vabariik, sest 2014. aasta piirilepingus pole ainsatki viidet ei Tartu rahulepingule ega varem olnud piiri paiknemisele – Eesti oli Nõukogude Liitu astunud ja soovis aastal 1991 sealt lahkuda. Ühel aastal käis lilli viimas ka peaminister Ansip, sest hea komme nõudvat surnute austamist (vist vaatamata sellele, mida nad enne surma tegid).

Täiendavalt tuleks Eestil hakata koondama teisi Nõukogude Liidu okupeeritud riike ühise kahjude heastamise nõude Vene Föderatsioonile esitamiseks ning Nõukogude Liidu kuritegude üle kohut mõistmiseks. Kui Nõukogude Liidu kuriteod oleksid juba viiekümnendate alguses hukka mõistetud, siis poleks ilmselt Vene Föderatsioon hakanud Gruusias ja Ukrainas vägivallatsema. Ja Eesti iseseisvuse taastajail poleks olnud vaja hirmu tunda, et Vene Föderatsioon ei hakka Eesti iseseisvust tunnustama, kui kahepoolsetel läbirääkimistel – mida Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks nimetatud ENSV Ülemnõukogu poolt ametisse pandud ajutine Valitsus soovis pidada – piiri, elanikkonna ja Vene vägede väljaviimise küsimustes Eesti ei hakka Venemaa tingimusi täitma.

Harri Kivilo

Read more