Subscribe Menu

Taasiseseisvunud Eesti Vabariik astus juubeliaastasse


20. augustil 1991 saavutas Eesti Vabariik poolesajandilise Vene okupatsiooni järel taas iseseisvuse. President Toomas Hendrik Ilves nimetas mullu taasiseseisvumispäeval peetud kõnes 20. sajandit eriliseks Eesti ajaloos, sest meie riigil õnnestus esmakordselt luua Eesti Vabariik 1918. a ja see ka taastada 1991. a, mis oli kahekordne ime. Kõik tänu sellele, et osati kasutada õiget hetke ja võimalust, mida ajalugu parajasti pakkus. Ja nüüd läheneb meie riik 25. juubelile.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas viitas neljapäeval toimunud 20. Augusti klubi traditsioonilisel aastakoosolekul USA esimese presidendi George Washingtoni ütlusele: „Vabadus, kui ta juured alla saab, on kiire kasvuga taim," ja lisas, et kuigi Eesti vabadus sai juured alla ligi sajandi eest, peatati tema kasv vägivaldselt enam kui 50ks aastaks. "Iga järgmise põlvkonna kohustus on Eesti vabadust hoida ja väärtustada," rõhutas Ratas.
Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis (vasakul), tema kõrval Marju Lauristin ja Arnold Rüütel

Eesti taasiseseisvumise müüri esimeseks kiviks oli 16. novembril 1988 vastu võetud Eesti suveräänsusdeklaratsioon. 1989. a algas juba pöördumatute sündmuste jada. 9. novembril langes Berliini müür, Euroopas sai vabaduse taim juba mitmel pool juured alla. Üksteise järel vabanesid kõik Varssavi pakti riigid Moskva surve alt.

Vabaduse värava avas Balti riikidele lõplikult 19.–21. augustil 1991 N. Liidus toimunud riigipöördekatse ehk augustiputš, mille eesmärk oli taastada N. Liit selle endises “hiilguses”. Vanameelsete kaotuse tõttu õnnestus Eestil kasutada momenti ja end vabaks kuulutada. Mitmed Eestis sündinud ideed levisid peatselt üle N. Liidu.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht ja end. diplomaat Mart Helme arvab aga, et eestlaste panust taasiseseisvumisse ei tasu siiski ülehinnata. Sündmused otsustati tema hinnangul ikkagi Moskvas, kus lõpliku hoobi andis võimuvõitlus. N. Liit lagunes peamiselt majandussüsteemi kokkuvarisemise, aga ka ideoloogilise pankroti tõttu.

Füüsik ja end. ülemnõukogu liige Peet Kask rääkis Postimehele antud intervjuus, et 20. augusti tähistamine peaks sümboliseerima tegelikult pikemat ajaperioodi, kogu seda protsessi, mis viis Eesti iseseisvuse taastamiseni.

Eesti taasiseseisvumispäeva tähistades ei saa kuidagi mööda minna teisestki olulisest kuupäevast. 76 aastat tagasi, 23. augustil 1939 sõlmisid natslik Saksamaa ja N. Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis koos selle juurde kuuluvate salaprotokollidega pani aluse iseseisvate riikide annekteerimisele ja okupeerimisele ning andis võimaluse toime panna kommunismi- ja natsismikuritegusid.

Eestis tähistatakse eeloleval pühapäeval esmakordselt totalitarismiohvrite mälestustseremoonia ja rahvusvahelise konverentsiga üle-euroopalist Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimise aastapäeva. Venemaa Suursaatkond Eestis teatas juba, et ei kavatse sellel üritusel osaleda. Mälestuspäeva korraldaja Vootele Hansen nimetas seda otsust äärmiselt kahetsusväärseks. Aga muidugi, kui mõelda Ukrainas toimuvale ja äsjasele Eston Kohvri kohtufarsile, ei pruugi selle üle sugugi imestada.

Elle Puusaag


Taasiseseisvumise ajajoon



Read more