Subscribe Menu

Kas Euroopa Liit vajab oma armeed?

Euroopa Liidu (EL) armee loomisest on viimastel aastatel palju juttu olnud. Teema sai uut tuult tiibadesse, kui Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles 8. märtsil Saksa ajalehes Welt am Sonntag ilmunud intervjuus, et sõjavägi võimaldaks seista vastu uutele ohtudele ühenduse piiride taga ja kaitsta euroopalikke väärtusi.

Kas sellel on aga üldse mõtet, kui pidada silmas, et NATO vihmavari on pakkunud viimase 70 aasta jooksul tõhusat kaitset Euroopale? Jah, paljud Euroopa riigid kuuluvad ühtaegu nii NATO-sse kui Euroopa Liitu, ent siiski mitte kõik. EL-i armee loomine annaks ka sellistele NATO-sse mittekuuluvatele riikidele nagu Austria, Iirimaa, Küpros, Malta, Rootsi ja Soome, võimaluse osaleda Euroopa kaitsekoostöös.
Jean-Claude Juncker (2014) - foto: www.wikipedia.org

Urmas Nemvalts kirjutab Postimehe juhtkirjas (11.03.): “Tema [Junckeri] äsjase avalduse juures on tähelepanuväärne, et see langeb otse Ukraina-Vene konflikti konteksti.” Junckeri arvates saadaks EL-i armee loomine sõnumi Venemaale, et Euroopa kaitsmist võetakse tõsiselt.

Ehkki Saksa poliitikud on ühisarmee loomise poolt, peavad Brüsseli ettevõtmistesse pea alati jahedalt suhtuvad britid seda küsitavaks ideeks, leides, et NATO-st on küllalt.

Juba 1999. a Helsingis toimunud Euroopa Liidu Ülemkogul seati liidu sõjaliseks peaeesmärgiks kiirreageerimisjõudude loomine. See nägi ette, et 2003. a peab EL olema võimeline lähetama 60 päeva jooksul kriisipiirkonda 50.000–60.000 inimest ning tagama missiooni ülalpidamise vähemalt ühe aasta vältel. Ei saa öelda, et selle eesmärgi elluviimisega poleks tegeldud. Vastupidi – viimase tosina aasta jooksul on käinud selles osas aktiivsed ettevalmistused ja läbirääkimised. 2003. a määratleti konkreetsed tähtajad ja etapid kuni 2010. aastani. Seda teemat on pidevalt käsitletud ka EL-is erinevatel tasanditel.

Ka väide, nagu EL ja NATO ei teeks piisavalt koostööd, ei pea paika, nende organisatsioonide koostöö kulgeb sujuvalt ja pidevalt. Lisaks reguleerivad NATO ja EL-i suhteid nn Berliin Pluss kokkulepped, mille kohaselt EL-il on ligipääs NATO sõjalistele vahenditele ja võimekustele.

Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on kaitsetemaatika tähtsustamine küll tervitatav, kuid ta suhtub skeptiliselt Junckeri ettepanekusse luua Venemaale vastukaaluks EL-i relvajõud (Delfi, 09.03.). Mihkelson soovitab Junckeril tegelda pigem sellega, kuidas paremini rakendada juba siiani tehtud kaitseinvesteeringuid. Mihkelson peab mõttetuks NATO sõjalise võimekuse dubleerimist, sest uute staapide loomine jmt ei suurenda tema hinnangul Euroopa julgeolekut.

Kelle argumendid on vettpidavamad? On ju üsna tõenäoline, et EL-i armee loomine paneks Brüsseli bürokraatia veskid senisest veelgi ägedamalt jahvatama, aga teisalt – kui see pakub täiendavat ja tõhusamat kaitset – siis miks mitte?! Eriti sel nädalal Kremlist läkitatud sõjakate avalduste taustal. Tõesti – Venemaa muutub Euroopale üha ohtlikumaks.

Elle Puusaag

Read more