Subscribe Menu

Ukraina kriisi teine laine

Selles rubriigis on mitmel korral juttu olnud Ukraina kriisist, aga sündmuste pingestumine annab taas põhjust selle teema juurde naasta.

Olukord Ukrainas on nüüdseks märgatavalt halvenenud, sest paistab, et Venemaa ei lepi ainult Krimmi hõivamisega, vaid tahab endale ka teisi Ida-Ukraina alasid. Ukraina piiri taga on kaasmaalaste kaitsmise sildi all kõrgendatud valmisolekus 40.000−80.000 vene sõjaväelast.

Donetski oblastis Kramatorskis nähti kolmapäeval liikumas Vene lippudega tanke, mis on mõnedel andmetel üle võetud Ukraina sõjaväelastelt. Moskva kurikaval plaan näib kordavat Krimmi stsenaariumi, kus ajendiks ja motiiviks olid sisemised rahutused. Neid on viimasel nädalal toimunud Ida-Ukraina linnades – Donetskis, Harkivis ja Luhanskis, kus nõutakse lahkulöömist Ukrainast ja ühinemist Venemaaga ning hõivatakse valitsushooneid ja miilitsajaoskondi.

Ukraina valitsus seisab keerulise dilemma ees: kui kasutada jõudu mässajate vastu, toob see kaasa tõenäoliselt Venemaa sissetungi. Kui mitte, siis süüdistatakse Ukrainat selgrootuses. Ehkki Ukraina valitsuse tasakaalukas suhtumine Krimmi sündmustesse on mõjunud riigi rahvusvahelisele mainele positiivselt ja Ukrainat nähakse agressori ohvrina, jätab sealne valitsus mõneti jõuetu mulje. Vaatlejate hinnangul pole ka Kiievile alluvad julgeolekujõud ei varustuselt ega motivatsioonilt võitlusvõimelised. Samas ei taheta käivitada konflikti, mis tooks ohvreid ja võiks panna ohtu mai lõpus toimuvate valimiste kordamineku. Just need asjaolud annavad Kremlile võimaluse varjamatult tegutseda Ukrainas oma huvides.

Presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov teatas, et on valmis koos valimistega korraldama referendumi Ukraina föderatsiooniks muutmise küsimuses. Aga just see ongi üks Venemaa idee – lammutada Ukraina ebastabiilseteks tükikesteks. Kindral Ants Laaneots leiab, et Ukraina võimud oleksid pidanud kõik piirid sulgema ja kehtestama sõjaseisukorra, kuna riigis tegutsevad terroristid Vene eriüksuslaste näol.

Tund tunni järel pumpab vene meedia eetrisse oma propagandat. Pole kahtlust – Moskva eesmärgiks on hoida Ukrainat oma orbiidil. Iga päevaga saab selgemaks, et Kremli eesmärk on külvata kaost ja vägivalda, saavutamaks poliitilise kontrolli taastamist Ukraina üle ning demonstreerida, et NATO ja Euroopa Liit pole võimelised Ukrainat abistama.

Milline on lääne reaktsioon Ukraina kriisile? Kas senised suhteliselt tagasihoidlikud sanktsioonid – soovitus hoiduda vägivallast jmt on ikka piisavad ? Kanada näitab siin üles otsustavust. Välisminister John Baird teatas, et Kanada kehtestab täiendavad sanktsioonid Krimmi õli- ja gaasikompaniile ning kahele isikule ning on valmis veelgi karmimateks abinõude rakendamiseks Venemaa majanduslikuks ja poliitiliseks isoleerimiseks. Peaminister Stephen Harper ütles, et Venemaa aktiivsus Ukrainas kujutab endast suurimat ohtu ülemaailmsele rahule külma sõja päevist alates.

Elame tõesti väga murelikul ajal.

Elle Puusaag

Read more