Subscribe Menu

Nancy Bushi austamine USA Eesti Vabariigi Peakonsulaadis

Teisipäeva, 19. jaanuari pärastlõunal kogunes rõõmus grupp eesti käsitööhuvilisi ja teisi külalisi Eesti Vabariigi Peakonsulaati New Yorgis, et austada eesti kudumiseksperti, ameeriklannat Nancy Bushi, kes pälvis Kodanikupäeva puhul Eesti Välisministeeriumi aukirja aastatepikkuse Eesti kultuuri ja ajaloo tutvustamise eest USAs. Aasta jooksul oli soovitusi Nancy Bushi austamiseks saadetud mitmelt poolt korraga ja mitte ainult USA idakaldalt. Nancy on puudutanud oma kudumisoskustega ja eesti kultuuri ja käsitöö vastu üles näidatud armastusega palju inimesi, ka väljaspool USAd.

Nancy on teatavasti külastanud Eestit juba rohkem kui 20 korda. Eriti südamelähedane on talle Haapsalu ja sealsed imepeene koega sallid ja rätikud. Ta on uurinud ka eesti laba- ja sõrmkinnaste ning sokkide mustreid ja kõike seda edasi õpetanud kudujatele USAs ja mujalgi. Ta on arvukate eesti käsitööd (eriti kudumist) käsitlevate artiklite ja raamatute autor ning üle maailma tuntud kudumisõpetaja.
Peakonsulaadi kultuurireferent Kristi Roosmaa Tootell Nancy Bushi raamatuga „Knitted Lace of Estonia”, Eesti Vabariigi Välisministeeriumi tänukirja saaja Nancy Bush, konsul Rita Melder ajakirjaga „Piecework”, milles ilmus Nancy kirjutatud artikkel eesti tütarlaste tanumütside kohta - foto: Tiina Ets (2016)

Peakonsulaadi avarasse eesruumi oli välja pandud väike näitus mõnedest Nancy Bushi kirjutatud raamatutest ja ajakirjaartiklitest. Eriti huvitav oli inglise-eesti kudumissõnavara sõnastik, mille Nancy oli mõne eesti kuduja abiga koostanud, et ise paremini mustrite kirjeldusest aru saada. Laudadel olid ka nägusad ja isuäratavad suupisted ja vahuveinipudelid.

Kohale tuli üle paarikümne külalise. Nancy Bush tõi kaasa oma kolleegi, teise tunnustatud kudumisõpetaja Nancy Marchanti, kes oli koos Nancy ja tema kudujate grupiga külastanud 2011. aastal Eestit ja kandis vastuvõtul sealt saadud Riina Tombergi imeilusat kootud ja tikandiga kaunistatud kampsunit.

Peakonsulaadi kultuurireferent Kristi Roosmaa Tootell, käes kaunid roosad roosid ja kingikott, tänas südamlikult Nancy Bushi tema töö eest eesti kultuuri tutvustamisel ja edendamisel käsitöö kaudu. Ta rõhutas, et Nancy on teinud seda väsimatult ja lausa kirglikult. Konsul Rita Melder ulatas Nancyle raamitud tänukirja. Selline tunnustus liigutas ja rõõmustas Nancyt silmnähtavalt.

Nancy Bush rääkis põgusalt sellest, kuidas tärkas tema huvi eesti käsitöö vastu. Ta jutustas, kuidas alates 1989. aastast, kui asjad Euroopas ja lagunevas Nõukogude Liidus olid muutumas, oli talle kõige südamelähedasem Eesti saatus, kuigi ta tol ajal ei teadnud, miks. 1992. aastal leidis ta juhuslikult ühest Utah' ülikooli raamatukogust venekeelse raamatu eesti rahvariiete kohta. Selles toodud kudumid – kindad, sokid jms – võlusid ta südame ja ta hakkas otsima neid mujaltki. Ta sai järsku aru, miks just Eesti käekäik nendel pöördelistel aastatel oli olnud temale oluline; saatuse käsi tõmbas ta Eesti poole. Eestis käis ta esimest korda 1995. aastal.

Külalisi Nancy Bushi austamisel: William Salmre, Aire Salmre eesti rahvusmustrilise kampsuniga, Nancy Marchant eesti kaitsemärkidega tikitud kampsuniga, Aime Andra Saksamaa põgenikelaagris kootud villase kampsuniga - foto: Tiina Ets (2016)
Peakonsulaadi kultuurireferent soovis, et Aire Salmre räägiks, kuidas siinsete eestlaste tutvus Nancyga algas. Kui Nancy päris juhuslikult avastas eesti käsitöömustrid, võttis ta kontakti New Yorgi eestlaskonnaga. Nancyt juhatati Juta Kurmani juurde, kes võttis konakti Aire Salmre kui Triinu idaranniku toimetajaga. Nii hakkas Aire tegema Nancyle tõlkeid Triinu mustritest ja kirjutistest Eesti kohta. Nancy on olnud suur Triinu ajakirjade fänn. Aire kohtas Nancyt esimest korda 2007. a Westportis, Connecticutis, kus Nancy õpetas eesti mustritega sokkide kudumist. Laud oli kaetud eesti sokkidega. Enne, kui hakati õppima eesti sokkide kudumist, rääkis Nancy Eestist ja eesti rahva ajaloost. See oli esimene liigutav kohtumine Nancyga.

Nancy sõnavõtule järgnes pildistamine ja huvitavad vestlused. Mõned külalised olid kaasa toonud või isegi selga pannud endale armsaks saanud eesti rahvamustritega kudumid ja näitasid neid Nancyle. Vilunud silmaga kudumisõpetaja vaatas kõiki kudumeid hoolikalt ja kommenteeris neid. Võime loota, et Kodanikupäeva puhul annetatud aukiri ja tunnustus tiivustavad kudujate maailmas hästi tuntud Nancyt veelgi suurema innuga jätkama eesti kudumiskunsti – ja sellega Eesti, tema ajaloo ja kultuuri – tutvustamist.

Tiina Ets