Logi sisse läbi:

Millest jutustab ateljeevaikus

Tiit-TelmetTiit-TelmetTiit Telmet on mees, kes endale nime teinud graafilise disainerina. Tema eriliste saavutuste hulka kuulub hulga Kanada postmarkide kujundamine, millest ta üsna hiljuti andis Tartu College'i saalis arvukale publikule huvitava ülevaate. Teades, et säravate vaimuannetega kaasmaalane on oma eluteel lähenemas 70. verstapostile, palume temalt intervjuud. Graafiku avaras ateljees saab see ühel õhtupoolikul teoks.

Märkan, et oled vaatamata edenevale eale ikka veel agaralt ametis. Ei tahaks uskuda, et majanduslik olukord sind selleks sunnib. Tuleb vist oletada, et armastad oma tööd.

Armastan tõepoolest, kuid mitte tööd, vaid kutseala. Nagu mäletad, rõhutasin oma loengul, et ma ei ole iial teinud tööd selle sõna täpses tähenduses. Pole pidanud vahtima kella ega kuulama vabrikuvilet. Ma tunnen oma tegevusest sügavat rahuldust. Vahel, kui on palju tegemist, ei jõua oodata, millal ateljeesse pääsen. See on mul kodust eraldatud, tahan neid kahte tingimata lahus hoida. Mul on hea meel, et saan teha loovat tööd. Ainult loov inimene jätab siit ilmast kadudes endast nähtava jälje.

Mis viis sind just sellise kutse juurde? Mäletatavasti alustasid oma õpinguid arhitektuuri alal. Kuid eks need kaks ala olegi vist omavahel suguluses – kui mitte vennad, siis onupojad kindlasti.

Jah, alustasin Michiganis Ann Arbouri ülikoolis arhitektuuriga ja mulle see tõesti meeldis. Seejärel aga läksin Western Michigani ülikooli end matemaatika ja füüsika alal täiendama. Kavatsesin naasta arhitektuuri juurde, kuid võtsin palju kunstialaseid kursusi ja need nakatasid. 1964. aastal suri mu isa üsna noorelt – 55 aastaselt. Ema ei töötanud, oli mu noorema vennaga kodus. Tundsin, et pean hakkama pihta millegi praktilisega. Kooli tuli uus õppejõud, kes muutis nimetuse commercial art, asemele tuli graphic design. Mul polnud aimugi, mis see tähendab, kuid tuli kiusatus katsetada. Hakkas meeldima. Sain aru, et seal polnud ainult tähed ja sõnad, vaid et sel on sensitiivsust, struktuuri, formaati, kompositsiooni – kõik sellised visuaalsed elemendid tulid mängu. Ja siis ma armusin tüpograafiasse, millele olen oma hilisemas tegevuses suurt rõhku pannud.

Minu kutsealane filosoofia on: less is more. Lihtsuses peitub võlu. Kui ühel visuaalsel elemendil puudub mõte, milleks seda siis rakendada? Ainult dekoratsiooniks! Ma pole ka kunagi arvanud, et graafiline kujundaja on kunstnik. Maalikunstnikul on oma visioon, mida ta püüab oma loomingu kaudu väljendada. Mina tunnen, et kujundajana pean oma isiku täielikult kõrvaldama, jääma neutraalseks. Ma lahendan oma tellija probleemi. Kõige raskem on kujundada endale või oma firmale visiitkaarti, lihtsalt ei saa hakkama, telli või kellegi teise käest.

Aga jah, mida sa sugulusest rääkisid, on õige. Kui ma kujundan juhiseid mingile hoonele, näiteks raamatukogule, et juhatada külastajat õigesse kohta, siis pean seda seostama kogu hoone arhitektuuriga, kõik peab sammuma käsikäes. Seal tulevad mängu värvid, ehituse tüüp, tekstiks sobiv tähestik, ja muidugi skaala. Neid silte loetakse ju kaugelt, kuid kujundades olen ma neil ninapidi juures.

Kuid läheme nüüd rahvusküsimuse juurde. Lahkusid Eestist kaheaastase lapsena, oled elanud USAs ja Kanadas, kuid eesti perekonnas. Sul oleks nagu mitu rahvust. Kellena sa end esmajärjekorras tunned?

Ikka eestlasena. Vanemate kodumaa ja oma sünnimaa on ikka kõige lähedasem. Igaüks ehk vast nii ei tunne. Kuid olen tähele pannud nii mõnegi siinse noore juures, kel vaid üks vanemaist eestlane ja ise eesti keelt ei valdagi rohkem kui mõne üksiku sõna, et needki peavad end eestlasteks. Küllap see on väikerahva enesealahoiu instinkt. Oma eesnimele olen uhke, kuigi olen selle pärast alg- ja keskkoolis palju kannatada saanud. Pole iial tulnud pähe seda muuta. Ei taha olla tavaline Tom, Dick või Harry.

Ega sa eestikeelset haridust vist pole palju saanudki. Või siiski?

Saksamaal Geislingenis käisin lasteaias ja aastakese algkoolis ka. Ameerika koolis lükati mind klassi võrra tagasi, ma ei osanud ju sõnagi inglise keelt. Nalja sai sellega ka omajagu. Istusin klassis nagu tumm, inglise keelt õppisin peamiselt kuulates. Õpetaja kinnitas mulle ühel päeval vanemate jaoks nõelaga särgi külge sedelikese kirjaga: Tiit is studying very hard. Isa luges sedelit sõnaraamatu abiga ja sai sellest nii aru, et mulle on õppimine raske. Tõmbas mu üle põlve ja tegi taguotsa tuliseks, et kuidas sa ometi selline loll oled!

Eesti keelega tulen igapäevases elus toime üsna rahuldavalt, peamine probleem on puudulik sõnatagavara. Loen ja kirjutan küllaltki korralikult, grammatiliste peensustega on muidugi natuke maadlemist. Mäletan, et kui hakkasime Eestiga suhtlema, siis kirjutasin ühele tuttavale kirja, mille üle sõber mind siiamaani naerab. Olin nimelt poetanud kirja sellise väljendi nagu „või bolla". Küllap lugeja omalt poolt lisas, et "või ksolla" ka teisiti.

Rääkides Eestiga suhtlemisest, millal sa sellega algust tegid?

Esimest korda käisime abikaasaga 1973. aastal. Hiljem oleme käinud üsna sageli, nii enne kui pärast taasiseseisvumist. Meil on seal ikka veel sugulasi, on alati koht, kus ööbida. Mu abikaasa oli kooliõpetaja, tema läks vahel lastega kaheks-kolmeks kuuks sinna. Seal said mu lapsed eesti keele korralikult selgeks. Mina nii kauaks oma töö juurest ära minna ei saanud. Olime tugevalt seotud metsaülikooliga ja püüdsime muretseda küllakutseid võimalikult paljudele sealsetele haritlastele. Eks see tekitas siinses ühiskonnas omajagu pingeid. Kõik ei näinud asju samast vaatevinklist kui meie. Kired möllasid päris tugevalt, kuid mina olin iseseisev inimene ega hoolinud, mida keegi minust mõtleb.

Peale sugulaste suhtlesime peamiselt kunstirahvaga. Viisime neile kunstiraamatuid, värve, pintsleid ja muud, mida neile vaja läks. Tagasi tõime graafikalehti, mille eest maksime välisvaluutas, see aitas neid ka natuke.

Kas võiksid tõmmata mõningaid võrdlusjooni suhtlemises kodueestlastega nõukogude ajal ja nüüd, vabas Eestis?

Nõukogude ajal oli üldmulje hall ja lootusetu. Kõike sai vaid tutvuste kaudu. Kuid nagu öeldud, me suhtlesime peamiselt loomeinimestega. Nad olid õppinud peitma oma tõelist olemust kunsti, olgu maalidesse või heliloomingusse. Lapin näiteks oskas kunsti kaudu okupantide arvel nalja teha sellisel kujul, et vaid tema ja ta lähem tutvusringkond sellest aru said. Tsensorid ei taibanud midagi. Kirjanikud kirjutasid ridade vahele rohkem kui ridadesse. Neist lahkumine oli alati kõige kurvem ja masendavam. Sina lähed, vaba kui lind, aga nemad jäävad n-ö trellide taha. Nüüd tunnen muidugi rõõmu, et Eesti on vaba, kuid samal ajal kerget pettumust – see on nüüd maa nagu iga teine. Nüüd väärtustatakse raha, mida ma ise kunagi pole hinnanud. Vaimseks vastupanuks okupatsioonile, mis tollal innustas, pole enam vajadust.

Mäletan, et abiellusite omal ajal Kotkajärve metsakirikus. Kas vaimulik ka selles osales?

Jah, meid laulatas praegune piiskop, õpetaja Andres Taul. Olen luterlane, see usk sobib mulle. Usk on väga isiklik asi. Oma lastele ma seda peale ei suru, kuid olen nad leeritanud ja loodan, et nad usuvad. Olen püüdnud elada kristlike põhimõtete järgi: ära tee teisele, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Seda olen rakendanud ka oma kutsetöös. Püüan teha head tööd mõistliku hinna eest, mitte võtta liigkasu. See annab mulle rahuldust.

Mida pead oma elu suurimaks saavutuseks, olgu kutsealal või eraelus? Millest tunned suurimat rõõmu?

Suurimat rõõmu tunnen oma kahest tütrest. Olen õnnelik isa. Armastan neid ja oletan, et nad armastavad mind. Enamat pole elus vaja. Olen võitnud auhindu, kuid ma ei pane neid uksele neoontuledesse, nad on kõik kuskil sahtlis, mitte seinal. Kutsealal ei astunud kumbki tütar minu jälgedesse, nad mõlemad tegelevad tööteraapiaga. Kui see neile sobib, siis on kõik hästi. Just seda olen püüdnud neile kogu aeg sisendada, et valigu ala, mis neile tõeliselt meeldib.

Minu viimase küsimuse oled minu meelest juba vastanud. Kavatsesin küsida, kas pead end õnnelikuks inimeseks. Kas lubad, et vastan selle sinu eest jaatavalt?

Luban küll. Oled minust õigesti aru saanud.

Küsis Eerik Purje

Loe siit lisaks: Viimased lood

Tänavuste Eesti riiklike autasude saajate hulgas kaks Kanada eestlast

Tänavuste Eesti riiklike autasude saajate hulgas kaks Kanada eestlast (2)

President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas sel nädalal dokumendi tänavuste Eesti riiklike autasude saajate kohta.Presidendi kodul...

Laul lahutab meeli ja liidab rahvaid

Laul lahutab meeli ja liidab rahvaid

Pealkirja tõestus leidis aset laupäeval, 30. jaanuaril Toronto Eesti Maja suures saalis. Esinesid Toronto Eesti Meeskoor ja Toront...

Kommentaar - TARTU RAHU IME

Kommentaar - TARTU RAHU IME

24. jaanuaril 2016 oli põhjust teha kummardus meie riigimehele Jaan Poskale (1866-1920), sest tema sünnist möödus 150 aastat. Pole...

FOTOD - Mati Otsmaa loengu: Kuidas olla edukas eesti "start-up" ettevõte Silicon Valley'is Tartu College'is

FOTOD - Mati Otsmaa loengu: Kuidas olla edukas eesti "start-up" ette…

Kolmapäevala, 3. veebruari 2016a õhtul toimus Torontos Tartu College'is Mati Otsmaa ülimalt positiivne ja sütitav loengu teemal: K...

EESTI SUUSAPÄEV 2016 - ESTO SKI DAY 2016

EESTI SUUSAPÄEV 2016 - ESTO SKI DAY 2016

Georgian Peaks Ski Club February 12, 2016 This year's annual Esto Ski Day at Georgian Pea...

Guide for Homebuyers

Guide for Homebuyers

Buying a new home is an exciting time, but there are also a lot of things to think about. Here is a...

Tähistame koos Balti Ülikooli 70. aastapäeva

Tähistame koos Balti Ülikooli 70. aastap…

Möödunud sügisel näitas EstDocs Hollandis elava Eesti päritolu filmitegija Helga Meritsa dokumentaa...

Juhtkiri - Trudeau valitsuse mesinädalad läbi

Juhtkiri - Trudeau valitsuse mesinädalad läbi

27. jaanuaril möödus 100 päeva Kanada viimastest föderaalvalimistest, mille tulemusena Justin Trudeau juhitav Liberaalne Partei sa...

Terviku poole püüdes

Terviku poole püüdes

Ajalookildude korjamisega ei jõua kunagi tervikuni, seda teab igaüks, kes on üritanud näiteks katki kukkunud kohvitassi tagasi kok...

Näitus COLOUR MY WORLD

Näitus COLOUR MY WORLD

PEETER SEPP 1935-2007Näitus: "Peeter Sepa roll abstraktses ekspressionismis Kanadas: 1956-1976"Toronto Eesti Majas 26. märts – 17....

Kommentaar- USA presidendivalimiste avalöök Iowas – võitjad ja kaotajad

Kommentaar- USA presidendivalimiste avalöök Iowas – võitjad ja kaotajad

Viimastel nädalatel puudutati USA telekanalitel vaid põgusalt rahvusvahelisi uudiseid. Meedia peamine tähelepanu oli (ja on jätkuv...

Helga Merits: „Kõige tähtsam asi on haridus."

Helga Merits: „Kõige tähtsam asi on haridus."

Helga Merits on Eesti juurtega ajakirjanik ja filmitegija, kes elab Hollandis. Tema ajaloolised dokumentaalfilmid räägivad inimest...

Volli veste - Igavene iga

Volli veste - Igavene iga

No sellist asja küll ei ole, kui võtta sõna igavene üks tähendus. Selline elu on ainult taevariigis, kui Peltsebubi impeeriumisse ...

Viido veerg - Jätame välja

Viido veerg - Jätame välja

Stavropolis Kremli-meelsetele inimestele kõneldes pani Putin kuulajaid imestama, kui väljendas seisukohta, et Lenin ja bolševikud ...

Eesti Majas *Töö käib edasi!*

Eesti Majas *Töö käib edasi!*

Eelmisel nädal olid talgulised jälle Eesti Majas. Vahetasime lambipirne, võtsime vanad lauad tükkideks, pesime aknaid ja tegime Es...

Ameerika tudengid talletavad eestlaste mälestusi okupatsioonide ajast

Ameerika tudengid talletavad eestlaste mälestusi okupatsioonide ajast

2016. aasta jaanuaris käivitatud ülikooliprogrammi raames intervjueerisid USA tudengid väliseestlasi ning lõid nende lugudel põhin...

Mõned unistused täituvad

Mõned unistused täituvad

Sel teemal kõneles kolmapäeval, 27. jaanuaril Tartu College'is VEMU/Eesti Õppetöö Keskuse loengutesarjas „Eestlasena maailmas" Mik...

Ilmus „Eesti Vabaduse Risti kavalerid"

Ilmus „Eesti Vabaduse Risti kavalerid"

Eesti Sõjamuuseumis esitleti 2. veebruaril, Tartu rahu aastapäeval, biograafilist teatmeteost „Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Su...

Valtrik Pihl koob Eestile sünnipäevaks lippu

Valtrik Pihl koob Eestile sünnipäevaks lippu

Ilmselt pole pea ühelegi eestlasele uudiseks, et 2018.aastal tähistab meie esivanemate maa oma sajandat sünnipäeva. Vähesed aga te...

Tunne Kelam: EL ühispiiri tõhus kaitse sõltub liikmesriikide vastutustundest

Tunne Kelam: EL ühispiiri tõhus kaitse s…

Strasbourg, 3. veebruar 2016 Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam suunas 18-19. veebruari EL ...

Estonian Central Council Elects New President and Executive

Estonian Central Council Elects New Pres…

February 1, 2016TORONTO - The Estonian Central Council of Canada held their general meeting at the ...

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kirglik avaistung, uueks esimeheks valiti Marcus Kolga

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kirglik av…

Pühapäeva, 31. jaanuari 2016a pärastlõunal kogunesid Toronto Eesti Maja kristallsaali Eestlaste Kes...

FOTOD - Toronto Eesti Meeskoori ja Toronto Welsh Male Voice Choir'i ühiskontsert Toronto Eesti Majas

FOTOD - Toronto Eesti Meeskoori ja Toron…

Laupäeva, 30. jaanuari pärastlõunal toimus Toronto Eesti Maja suures saalis Toronto Eesti Mees...

Kelly Sildarust sai Aspenis kõigi aegade noorim talviste X-mängude võitja

Kelly Sildarust sai Aspenis kõigi aegade…

Aspenis toimuvatel talvistel X-mängudel võitis naiste pargisõidu Kelly Sildaru, kes kogus 93,00 pun...

Jaan Poska 150

Jaan Poska 150

Eesti väljapaistva riigimehe ja Tartu rahulepingu „isa" Jaan Poska (24.01.1866 Laiuse v. – 7.03.192...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Saada lugu/vihje!
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
Viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehe tutvustus!
Eesti Elu-Estonian Life

 Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos:

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Toronto Eesti Maja Kohvikus
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

  

Telli leht siit!

 

Mo Tu We Th Fr Sa Su
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
29
 
Saada lugu/vihje!
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.