Logi sisse läbi:

Millest jutustab ateljeevaikus

Tiit-TelmetTiit-TelmetTiit Telmet on mees, kes endale nime teinud graafilise disainerina. Tema eriliste saavutuste hulka kuulub hulga Kanada postmarkide kujundamine, millest ta üsna hiljuti andis Tartu College'i saalis arvukale publikule huvitava ülevaate. Teades, et säravate vaimuannetega kaasmaalane on oma eluteel lähenemas 70. verstapostile, palume temalt intervjuud. Graafiku avaras ateljees saab see ühel õhtupoolikul teoks.

Märkan, et oled vaatamata edenevale eale ikka veel agaralt ametis. Ei tahaks uskuda, et majanduslik olukord sind selleks sunnib. Tuleb vist oletada, et armastad oma tööd.

Armastan tõepoolest, kuid mitte tööd, vaid kutseala. Nagu mäletad, rõhutasin oma loengul, et ma ei ole iial teinud tööd selle sõna täpses tähenduses. Pole pidanud vahtima kella ega kuulama vabrikuvilet. Ma tunnen oma tegevusest sügavat rahuldust. Vahel, kui on palju tegemist, ei jõua oodata, millal ateljeesse pääsen. See on mul kodust eraldatud, tahan neid kahte tingimata lahus hoida. Mul on hea meel, et saan teha loovat tööd. Ainult loov inimene jätab siit ilmast kadudes endast nähtava jälje.

Mis viis sind just sellise kutse juurde? Mäletatavasti alustasid oma õpinguid arhitektuuri alal. Kuid eks need kaks ala olegi vist omavahel suguluses – kui mitte vennad, siis onupojad kindlasti.

Jah, alustasin Michiganis Ann Arbouri ülikoolis arhitektuuriga ja mulle see tõesti meeldis. Seejärel aga läksin Western Michigani ülikooli end matemaatika ja füüsika alal täiendama. Kavatsesin naasta arhitektuuri juurde, kuid võtsin palju kunstialaseid kursusi ja need nakatasid. 1964. aastal suri mu isa üsna noorelt – 55 aastaselt. Ema ei töötanud, oli mu noorema vennaga kodus. Tundsin, et pean hakkama pihta millegi praktilisega. Kooli tuli uus õppejõud, kes muutis nimetuse commercial art, asemele tuli graphic design. Mul polnud aimugi, mis see tähendab, kuid tuli kiusatus katsetada. Hakkas meeldima. Sain aru, et seal polnud ainult tähed ja sõnad, vaid et sel on sensitiivsust, struktuuri, formaati, kompositsiooni – kõik sellised visuaalsed elemendid tulid mängu. Ja siis ma armusin tüpograafiasse, millele olen oma hilisemas tegevuses suurt rõhku pannud.

Minu kutsealane filosoofia on: less is more. Lihtsuses peitub võlu. Kui ühel visuaalsel elemendil puudub mõte, milleks seda siis rakendada? Ainult dekoratsiooniks! Ma pole ka kunagi arvanud, et graafiline kujundaja on kunstnik. Maalikunstnikul on oma visioon, mida ta püüab oma loomingu kaudu väljendada. Mina tunnen, et kujundajana pean oma isiku täielikult kõrvaldama, jääma neutraalseks. Ma lahendan oma tellija probleemi. Kõige raskem on kujundada endale või oma firmale visiitkaarti, lihtsalt ei saa hakkama, telli või kellegi teise käest.

Aga jah, mida sa sugulusest rääkisid, on õige. Kui ma kujundan juhiseid mingile hoonele, näiteks raamatukogule, et juhatada külastajat õigesse kohta, siis pean seda seostama kogu hoone arhitektuuriga, kõik peab sammuma käsikäes. Seal tulevad mängu värvid, ehituse tüüp, tekstiks sobiv tähestik, ja muidugi skaala. Neid silte loetakse ju kaugelt, kuid kujundades olen ma neil ninapidi juures.

Kuid läheme nüüd rahvusküsimuse juurde. Lahkusid Eestist kaheaastase lapsena, oled elanud USAs ja Kanadas, kuid eesti perekonnas. Sul oleks nagu mitu rahvust. Kellena sa end esmajärjekorras tunned?

Ikka eestlasena. Vanemate kodumaa ja oma sünnimaa on ikka kõige lähedasem. Igaüks ehk vast nii ei tunne. Kuid olen tähele pannud nii mõnegi siinse noore juures, kel vaid üks vanemaist eestlane ja ise eesti keelt ei valdagi rohkem kui mõne üksiku sõna, et needki peavad end eestlasteks. Küllap see on väikerahva enesealahoiu instinkt. Oma eesnimele olen uhke, kuigi olen selle pärast alg- ja keskkoolis palju kannatada saanud. Pole iial tulnud pähe seda muuta. Ei taha olla tavaline Tom, Dick või Harry.

Ega sa eestikeelset haridust vist pole palju saanudki. Või siiski?

Saksamaal Geislingenis käisin lasteaias ja aastakese algkoolis ka. Ameerika koolis lükati mind klassi võrra tagasi, ma ei osanud ju sõnagi inglise keelt. Nalja sai sellega ka omajagu. Istusin klassis nagu tumm, inglise keelt õppisin peamiselt kuulates. Õpetaja kinnitas mulle ühel päeval vanemate jaoks nõelaga särgi külge sedelikese kirjaga: Tiit is studying very hard. Isa luges sedelit sõnaraamatu abiga ja sai sellest nii aru, et mulle on õppimine raske. Tõmbas mu üle põlve ja tegi taguotsa tuliseks, et kuidas sa ometi selline loll oled!

Eesti keelega tulen igapäevases elus toime üsna rahuldavalt, peamine probleem on puudulik sõnatagavara. Loen ja kirjutan küllaltki korralikult, grammatiliste peensustega on muidugi natuke maadlemist. Mäletan, et kui hakkasime Eestiga suhtlema, siis kirjutasin ühele tuttavale kirja, mille üle sõber mind siiamaani naerab. Olin nimelt poetanud kirja sellise väljendi nagu „või bolla". Küllap lugeja omalt poolt lisas, et "või ksolla" ka teisiti.

Rääkides Eestiga suhtlemisest, millal sa sellega algust tegid?

Esimest korda käisime abikaasaga 1973. aastal. Hiljem oleme käinud üsna sageli, nii enne kui pärast taasiseseisvumist. Meil on seal ikka veel sugulasi, on alati koht, kus ööbida. Mu abikaasa oli kooliõpetaja, tema läks vahel lastega kaheks-kolmeks kuuks sinna. Seal said mu lapsed eesti keele korralikult selgeks. Mina nii kauaks oma töö juurest ära minna ei saanud. Olime tugevalt seotud metsaülikooliga ja püüdsime muretseda küllakutseid võimalikult paljudele sealsetele haritlastele. Eks see tekitas siinses ühiskonnas omajagu pingeid. Kõik ei näinud asju samast vaatevinklist kui meie. Kired möllasid päris tugevalt, kuid mina olin iseseisev inimene ega hoolinud, mida keegi minust mõtleb.

Peale sugulaste suhtlesime peamiselt kunstirahvaga. Viisime neile kunstiraamatuid, värve, pintsleid ja muud, mida neile vaja läks. Tagasi tõime graafikalehti, mille eest maksime välisvaluutas, see aitas neid ka natuke.

Kas võiksid tõmmata mõningaid võrdlusjooni suhtlemises kodueestlastega nõukogude ajal ja nüüd, vabas Eestis?

Nõukogude ajal oli üldmulje hall ja lootusetu. Kõike sai vaid tutvuste kaudu. Kuid nagu öeldud, me suhtlesime peamiselt loomeinimestega. Nad olid õppinud peitma oma tõelist olemust kunsti, olgu maalidesse või heliloomingusse. Lapin näiteks oskas kunsti kaudu okupantide arvel nalja teha sellisel kujul, et vaid tema ja ta lähem tutvusringkond sellest aru said. Tsensorid ei taibanud midagi. Kirjanikud kirjutasid ridade vahele rohkem kui ridadesse. Neist lahkumine oli alati kõige kurvem ja masendavam. Sina lähed, vaba kui lind, aga nemad jäävad n-ö trellide taha. Nüüd tunnen muidugi rõõmu, et Eesti on vaba, kuid samal ajal kerget pettumust – see on nüüd maa nagu iga teine. Nüüd väärtustatakse raha, mida ma ise kunagi pole hinnanud. Vaimseks vastupanuks okupatsioonile, mis tollal innustas, pole enam vajadust.

Mäletan, et abiellusite omal ajal Kotkajärve metsakirikus. Kas vaimulik ka selles osales?

Jah, meid laulatas praegune piiskop, õpetaja Andres Taul. Olen luterlane, see usk sobib mulle. Usk on väga isiklik asi. Oma lastele ma seda peale ei suru, kuid olen nad leeritanud ja loodan, et nad usuvad. Olen püüdnud elada kristlike põhimõtete järgi: ära tee teisele, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Seda olen rakendanud ka oma kutsetöös. Püüan teha head tööd mõistliku hinna eest, mitte võtta liigkasu. See annab mulle rahuldust.

Mida pead oma elu suurimaks saavutuseks, olgu kutsealal või eraelus? Millest tunned suurimat rõõmu?

Suurimat rõõmu tunnen oma kahest tütrest. Olen õnnelik isa. Armastan neid ja oletan, et nad armastavad mind. Enamat pole elus vaja. Olen võitnud auhindu, kuid ma ei pane neid uksele neoontuledesse, nad on kõik kuskil sahtlis, mitte seinal. Kutsealal ei astunud kumbki tütar minu jälgedesse, nad mõlemad tegelevad tööteraapiaga. Kui see neile sobib, siis on kõik hästi. Just seda olen püüdnud neile kogu aeg sisendada, et valigu ala, mis neile tõeliselt meeldib.

Minu viimase küsimuse oled minu meelest juba vastanud. Kavatsesin küsida, kas pead end õnnelikuks inimeseks. Kas lubad, et vastan selle sinu eest jaatavalt?

Luban küll. Oled minust õigesti aru saanud.

Küsis Eerik Purje

Loe siit lisaks: Viimased lood

Estonian Credit Union's 'Easter Egg Hunt' - PHOTO GALLERY!

Estonian Credit Union's 'Easter Egg Hunt' - PHOTO GALLERY!

This past Saturday, March 28th was the first day of the Estonian Credit Union's 'Easter Egg Hunt' around the Estonian House. The kids had a wo...

VEMU kogumisvõistluse "70 aastat suurest põgenemisest" lõpetamine. TCFS filmipärtsalõuna: "Risttuules" (2014) Tartu College'is

VEMU kogumisvõistluse "70 aastat suurest põgenemisest" lõpetamine. T…

Pühapäeva, 29. märtsi pärastlõunal toimus Tartu College'is 1949. aasta märtsiküüditamise ohvrite mälestusüritus ja VEMU kogumisvõistluse "70 a...

Eesti Korporatsioonide Liit tähistas 100. aasta juubelit piduliku kontsert-aktusega Torontos!

Eesti Korporatsioonide Liit tähistas 100. aasta juubelit piduliku kontsert-akt…

Grammy nominent Martin Kuuskmannilt muusikat. Aktusekõne Eerik Randsalult. Laupäeval, 28. märtsil  2015, tähistas Eesti Korportasioo...

International conference "Repressions and Human Rights" - VIDEO and PHOTO GALLERY!

International conference "Repressions and Human Rights" - VIDEO and … (6)

International Conference "Repressions and Human Rights" at Isabel Bader Theatre.   Panel members of the conference: Karl A...

Estonian Air pakub uudset parda WiFi teenust AirFi

Estonian Air pakub uudset parda WiFi teenust AirFi

Juba kuu jagu on Estonian Airi kliendid saanud kasutada uudset WiFi teenust AirFi. Teenus põhineb lokaalsel traadita intranetil, kust kliendid...

Heategu tulevikku

Heategu tulevikku

Sellise pealkirjaga raamat kingiti siinkirjutajale laupäeva, 14. märtsi õhtul Eesti Majas. Sobivamat pealkirja poleks vist ka võimalik leida t...

Eesti Kongressi tähendusest

Eesti Kongressi tähendusest

Tänavu märtsis möödub 25 aastat Eesti Kongressi kokkukutsumisest. Sellele eelnenud aasta jooksul toimus üle maa (üle toonase ENSV) Eesti Vabar...

Rakvere Teatri "Leegionärid" Torontos Tartu College'is

Rakvere Teatri "Leegionärid" Torontos Tartu College'is

"Nii lihtne see ongi. Üks väli. Muld, kivid ja puu, millest saag või aeg üsna julmalt üle käinud. Viltuvajunud veskikivi, mis jahvatanud saatu...

Facebook Twitter Youtube Rss Google plus
 
Saada lugu/vihje!
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
 
 Uuri mida kirjutatakse

viimasena ilmunud
Eesti Elu paberlehes!
Eesti Elu-Estonian Life
Eesti Elu üksiknumbrid
on müügil Torontos: 

 

  • Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.)
  • e-store'is Toronto Eesti Majas (958 Broadview Ave)
  • Toronto Eesti Maja Kohvikus
  • Leaside Pharmacy's (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.
  • Hillside Cafe's (594 Mt Pleasant Rd)

  

Telli leht siit!

 

FP95-288
vemu-header
Tonu Tosime-2015
Tõnu Tõsine
loeng

"Eesti kitsarööpmeline raudtee"
 
Kolmapäeval, 1. aprillil 2015 kell 19.00
Tartu College'is
 
Eesti keeles - Sissepääsuks vabatahtlik
annetus - Kohv ja kringel!
________________________________________________
Info: Piret Noorhani t: 416. 925 9405
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.vemu.ca
 
vemu-header
Pirukad-by Peeter Poldre-2014 16
"Cooking with Susi 3:
"KRINGEL"

 
Come for a cooking demo to learn
(and sample) how to bake a "Kringel"!

Thursday, April 9th, 2015
@Tartu College
Cash bar opens 7:00 pm,
workshop begins 7:30 pm.

_________________________________________

To help us estimate sample quantities,
please RSPV to See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
by April 3rd, 2015.
_________________________________________

See the photo gallery of

the previous event from here!


Please note, this event is in English!
_________________________________________
Info: Piret Noorhani t. 416 925 9405
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.vemu.ca
 

Tartu College'i ja VEMU sündmused

Mo Tu We Th Fr Sa Su
12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930
 
Saada lugu/vihje!
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 
FP95-288
Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.