Logi sisse läbi:

Külaline Eesti Rahva Muuseumist

Riina Reinvelt arhiivis tööl - Foto Teele TreiRiina Reinvelt arhiivis tööl - Foto Teele TreiMärtsikuu jooksul tegutses VEMU arhiivis Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseumi kogude osakonna peavarahoidja. Käisin uurimas, millega ta siin nelja nädala jooksul tegelenud on ja mida huvitavat avastanud.

Riina, muidu on Sinu kodu ja töö Eestis, Eesti Rahva Muuseumis, kuid mis tõi Teid siia, teisele poole suurt ookeani?

Tulekuks oli mitmeid põhjuseid. Esiteks vajas Piret Noorhani natukene abi, et siinse arhiivi fotokogu korrastada ning tõhusam süsteem sisse seada, mis oleks ajas kauem kestev. Oma põhitöös, Eesti Rahva Muuseumis (ERM), puutun igapäevaselt kokku nii eseme- kui fotokogudega, seega sain selles osas omalt poolt aidata. Teine põhjus, miks ma sellest mõttest kohe kinni haarasin oli see, et tahtsin valmistada ette tulevasi välitöid seoses ERMi uude hoonesse tuleva näitusega, kus me tahame, et ka väliseestlastel oleks väljapanekutes oma kindel osa. Kolmandaks põhjuseks oli ka üks Pireti idee, teha näitust Eesti äridest Torontos. Kuna mulle see mõte väga meeldis, siis ma haakusin ka sellega hästi ja nüüd olengi aidanud Piretil selles vallas mitmeid intervjuusid ja välitöid teha.

Kas oled ka varem Torontot külastanud ning Piretiga koostööd teinud?

Torontos olen viibinud üks kord varem, 13 aastat tagasi. Kui nüüd ausalt öelda, siis ma väga palju Torontost ei mäletanud. Tookord võttis meid vastu ja võõrustas korporatsioon Filiae Patriae. Siis liikusime alati kellegagi koos, ei olnud põhjust ise linnas orienteeruda ning selles mõttes tulin ma täiesti võõrasse linna, millest olid olemas mingisugused mälupildid.

Piretiga olen ma aga koos töötanud juba ligikaudu kümme aastat ja see sai alguse just nimelt väliseesti arhiivide ja kogudega. Toona pani Piret Eestis kokku ühe töögrupi inimestest, kes töötasid arhiivides ja muuseumides ning kelle kogudesse laekus küllaltki palju ka väliseesti materjale. Et materjal oleks koordineeritum ning paremini organiseeritud, tulidki kokku antud ala spetsialistid, sh ka mina. Nõnda saigi alguse koostöö Piretiga. Hiljem, veidi enne Pireti Torontosse tulekut, töötasime samuti paar aastat koos Eesti Rahva Muuseumis.

Milliseid huvitavaid leide oled avastanud siinsetest kogudest?

Alguses fotokogu läbi vaadates olin isegi veidikene pettunud, kuna fotod, mis neis ümbrikutes olid, algasid orienteeruvalt 70-ndatest või isegi 80-ndatest aastatest. Eestlased aga tulid siia juba 40-ndate aastate teisest poolest, kuid tollaseid fotosid ma algselt ei leidnud. Aga ühel hetkel jäid silma kastid, mille peale oli kirjutatud „Säägi materjalid". Nendest kastidest tuli välja Johannes Säägi negatiivide kogu. See on minu meelest tõeliselt väärtuslik leid! Esimesed võtted on tehtud isegi enne Kanadasse tulekut Rootsis, 40-ndate aastate teisel poolel. Ma päris täpselt ei oska öelda, mis ajal nad tulid Rootsist Kanadasse, aga kuskil 50-ndate aastate algusest on pärit esimesed Kanada ülesvõtted.

Pakun, et seal on mitu tuhat kaadrit negatiive. Suuremas osas on need ka väga hästi legendeeritud ja pandud ilusasti kiletaskutesse, mille peale kirjutatud kuupäev ja mis sündmusega tegu.
Tavainimesed tihti ei mõista, kui suur väärtus on negatiividel ning hindavad rohkem fotosid. Kõige väärtuslikum on siiski negatiiv, sest see on algne originaal. Muuseum ja arhiiv kogub võimaluse korral alati originaali, mitte koopiat või koopia koopiat.

See imeline leid võimaldab tulevikus kas siinsetel või ka Eestist tulnud uurijatel leida väga huvitavat pildimaterjali Kanada-eestlaste ürituste ja elu kohta.

See on väga tähtis, et antud leid õnnestuks digiteerida ja kindlasti kasutusse tuua.

Riina Reinvelt näitust üles panemas - Foto Teele TreiRiina Reinvelt näitust üles panemas - Foto Teele TreiRiina, tõid enesega Torontosse kaasa ka ühe huvitava näituse.

Jah, tegemist on Johannes Pääsukese näitusega „Mees kahe kaameraga". Tegelikult võiks seda nimetada Eesti Rahva Muuseumi hittnäituseks. Esimest korda avati see Tartus 2003. a ja pärast seda on see olnud pidevas reisimises ja ringlemises. Lisaks Eestile on seda näidatud mitmel pool Euroopas.

Kui kõne all oli, kas saaksin enesega siia kaasa tuua ka midagi huvitavat ja põnevat, siis mõte langes kohe antud ekspositsioonile. Sel aastal tähistatakse ka Eesti filmi 100. a juubelit ning just Johannes Pääsukest loetakse Eesti esimeseks filmimeheks. Seetõttu sobis näitus väga hästi külakostiks kaasa tuua.

Mis on olnud selle näituse fenomen?

Pääsuke oli geniaalne fotograaf, tema fotod on detailirohked ja väga hea kvaliteediga. Eelkõige pildistas ta klaasnegatiividele, mis oli tolle aja kohta üsnagi ebatavaline. Eriliseks teeb Johannes Pääsukese loomingu seegi, et ta reisis mööda Eestimaad ringi ja pildistas inimesi ning kohti nende loomulikus olekus. Üldjuhul oli selleaegne fotograafia ikkagi ainult ateljees toimuv pildistamine, kus inimesed panid ilusad riided selga ning poseerisid. Põhjus, miks ta reisis ja fotografeeris ei olnud enesealgatuslik, vaid ta tegi seda tööd muuseumi tellimusel, tänu millele need fotod ja negatiivid on üldse säilinud ja ka väga hästi legendeeritud.

Mida külastaja Johannes Pääsukese näitusel näha võib, kas need on ainult fotod või on võimalik näha ka Johannes Pääsukese kuulsat „Karujahti Pärnumaal"?

Lisaks fotodele näitasime avamisel legendaarset filmi „Karujaht Pärnumaal". Torontosse jääb üks eksemplar sellest filmist, nii et kes ei saanud tulla avamisele, saaksid seda filmi siiski võimalusel vaadata.

Kas on veel mingi näitus või ekspositsioon, mida sa sooviksid siinsele pubikule tulevikus tutvustada?
Kahjuks ei ole selle peale veel mõelda jõudnud. Minule isiklikult on alati kõige huvitavamad esemenäitused, mitte ainult stendidest või fotodest koosnevad väljapanekud. Esemenäituse eksponeerimiseks ei ole siin aga vastavaid tingimusi ega võimalusi. Vajalikud on spetsiaalsed vitriinid. Kui aga VEMU valmis saab, saaks kindlasti hakata märksa tõsisemalt arendama koostööd Eesti ja Eesti muuseumide ning VEMU vahel. Sellel oleks suur tulevik!

Kas plaanite jätkata juba alustatud koostööd Kanada ja Eesti arhiividega ning kas sellest võib välja kujuneda pikemaajalisem projekt?

Kindlasti koostöö Tartu Instituudi arhiiviga jätkub. Siinsel arhiivil on meilt saada professionaalset nõu, mis on arhiivi- ja muuseumispetsiifiline, sest siinsed töötajad on enamasti vabatahtlikud ja neil puuduvad vastavad teadmised ning töökogemus. Eesti suuremates muuseumides ja arhiivides on tööl oma ala asjatundjad. Omalt poolt oleme huvitunud siinsetest fantastilistest kogudest, mis on juba olemas ja mida tekib kindlasti juurde. Arvan, et VEMUst kujuneb parimaid allikaid väliseestluse uurimiseks. Uurijad üle maailma saaksid tulla siia oma töid kirjutama ja materjali koguma. Ega arhiivi looda ainult sellepärast, et asju alles hoida, arhiiv peab olema kasutuses. Materjalid peavad olema uurijatele kättesaadavad, et selle alusel luua uusi teadmisi – see on ühe arhiivi mõte.
Aitäh Sulle, Riina! Ilusat kojujõudmist! Kõik huvilised on oodatud Tartu College'isse tutvuma Johannes Pääsukese näitusega, mis jääb avatuks septembrikuuni.

Tekst ja fotod: Teele Trei

Loe siit lisaks: Viimased lood

Jõekääru Suvekodul algas 62. tegevusaasta!

Jõekääru Suvekodul algas 62. tegevusaasta!

Nagu iga aasta, on kena näha nii palju tuttavaid nägusid ja võtta vastu ka uusi osalejaid.Meil on alati rõõm näha, kui meie suvekodu pere siin...

Eurolaeval uus kapten, aga meeskonda veel pole

Eurolaeval uus kapten, aga meeskonda veel pole

Euroopa Parlament (EP) valis 15. juulil 422 poolthäälega uueks Euroopa Komisjoni presidendiks Jean-Claude Junckeri,kes on oma kogemuste ja pol...

Mesipuu poole

Mesipuu poole

No nüid on siis see vägev laulupidu möödas. Oli ikke uhke küll. Meie Kataga kaesime kah hinternetist ja kassa tead, see oli esimene kord, kus ...

Eesti mees ja mehe meel

Eesti mees ja mehe meel

Vaadates laulu- ja tantsupeol tuhandete eesti meeste ja poiste laulu ning tantsu, tundsin erilist meeleliigutust, sest eesti mees on suur haru...

Riho Esko Maimets: „Hea muusika ei sünni kergelt, vaid valudega"

Riho Esko Maimets: „Hea muusika ei sünni kergelt, vaid valudega"

Selle loo ilmumise aegu on noor helilooja Riho Esko Maimets (26), kes on sündinud ja kasvanud Torontos, juba Eestis, kuhu ta kolis mai lõpus. ...

Laulupeo lummus

Laulupeo lummus

Möödas on järjekordne laulu- ja tantsupidu. Osalejad lõid vist rekordi, 20,000 tantsijat ja 30,000 lauljat. Viiekilomeetrine rongkäik Tallinna...

From 'False flag' operations to conspiracy theory, an easy jump - II

From 'False flag' operations to conspiracy theory, an easy jump - II (1)

If a story validates a person's own rigid worldview then the story doesn't need to contain any semblance of facts. All the story needs to do i...

Dr. Olga Ritso-Kistleri meenutusõhtu

Dr. Olga Ritso-Kistleri meenutusõhtu

Pärast võimsa XXVI laulupeo lõppu toimus järgmisel päeval, esmaspäeval, 7. juulil, hiljuti lahkunund dr. Olga Ritso-Kistleri meenutusõhtu Tall...

Eesti Elu - 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 - Ajalehe Tellimine - Kuulutuste tellimine - Tel: 416-733-4550 - Fax: 416-733-0944 - e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.