Subscribe Menu

Sir George Étienne Cartieri koht Kanada ajaloos

7. septembril möödus 200 aastat Kanada ühe tähelepanuväärsema poliitiku Sir George Étienne Cartier'i sünnist. Quebec City's toimunud Cartieri „sünnipäevapeol" osales ka peaminister Stephen Harper.

Sir Cartier'il olid suured teened Kanada Konföderatsiooni rajamisel – ta oli üks selle loomise arhitekte ning esimese peaministri Sir John A. Macdonald'i mõttekaaslane ja lähedane sõber.

Sir George Etienne Cartier - www.wikipedia.org

Cartier oli Quebeci Konservatiivse Partei üks alustala. Mitte ühelgi Quebeci konservatiivide juhil pole siiani õnnestunud Sir Cartier'iga võrreldavat populaarsust saavutada.

Fakte Cartieri elust ja tegevusest

George Étienne Cartier sündis 6. septembril 1814 Saint-Antoine-sur-Richelieu's Québecis jõukasse perekonda. Tal tekkis varakult huvi poliitika vastu ja lõi juba noorukina kaasa valimiskampaaniates. Omandanud juriidilise hariduse, valiti ta Parti Bleu esindajana parlamenti1848. a. Ta äratas tähelepanu oma innukuse ja pühendumusega ning alustas koostööd John A. Macdonald'iga, võttes eeskujuks kahe mõõduka reformipoliitiku − Louis Hippolyte LaFontaine ja Robert Baldwin'i tandemi, kes olid teinud palju Kanada poliitilise süsteemi muutmiseks. Peaminister Macdonaldi valitsuses oli Cartier sõja- ja kaitseminister ja ka asepeaminister.

Tollases ebastabiilses poliitilises olukorras oli Cartier Quebeci delegatsiooni juht konföderatsiooni läbirääkimistel, ent tal jätkus energiat, et veenda ka teisi Kanada piirkondi liituma Kanadaga ning ta aitas isegi organiseerida The Canadian Pacific raudtee skandaalset ehitust.

Cartieril olid suured teened Quebeci haridussüsteemi kujundamisel. Ta tegi kõik endast sõltuva selleks, et Lord Durhami idee frankofoonide assimileerumiseks anglofoonidega ei teostuks, nii et Quebeci prantsuslik eripära ja kultuur säiliksid. Selle eest peaksid ju tänased quebeclased talle eriti tänulikud olema, kuid nii see ei ole.

Prohvet pole kuulus omal maal

Cartieri ajaloolisi saavutusi on ilmselt alahinnatud ja temast palju ei teatagi. Ei pruugi ehk imestada selle üle, et inglise keelt kõnelevad kanadalased Cartieri ignoreerivad, aga miks teevad seda quebeclased?

Võib-olla ei sobi Cartier oma tolerantsusega nende narratiivi? Nende jaoks on ta ilmselt poliitiliselt ebakorrektne isik. Ainult 11% qubeclasi suutsid identifitseerida Sir George-Étienne Cartierit kui võtmeisikut Quebeci ühinemisel Kanadaga. 40% ei suuda ka otsustada, kas 1867. a jõustunud Kanada konstitutsioon oli provintsile soodne või kahjulik. Quebec on ju sageli suhtunud tõrksalt Kanadasse kuulumise fakti. Aga see on juba ajalooline paradoks.

Kuigi National Capital Commission tegi Sir Cartierile sünnipäevakingituse, nimetades ümber senise Rockcliffe Parkway Ottawas temanimeliseks ning George-Étienne Cartier' muuseum Montrealis kannab nüüdsest nime The George-Étienne Cartier National Historic Site, on seda siiski kurvastavalt vähe Kanada ajaloo ühe võtmeisiku mälestuse jäädvustamiseks.

Ajakirjanik Brendan Edge küsib, miks ei kanna aga ükski Vahtralehemaa lennujaam Kanada teenekate konservatiivide nime. On ju olemas liberaalide juhtide Pierre Trudeau, Lester B. Pearsoni ja John Diefenbakeri nimelised lennuväljad.

Teenekas poliitik, kartmatu lõvi

Peaminister John A. Macdonald tõstis oma sõbra ja aatekaaslase Sir George-Étienne Cartieri ausamba avamisel Parlamendimäel 1885. a esile tema erilist taktitunnet ja võimekust respekteerida mõlema partei esindajaid. Ometi ei loobunud ta selle nimel oma põhimõtetest, vaid tutvustas neid julgelt ja ausalt kõigile. Tulemuseks oli, et isegi poliitilised vastased aktsepteerisid Cartieri seisukohti. Olles küll prantslasest kanadalane, polnud ta kunagi jäik ega kaldunud ta fanatismi, vaid oli alati valmis kuulama ka anglofoonidest kanadalaste seisukohti. Kuidas küll vajaks praegune maailm, eriti Põhja-Ameerika, selletaolisi avara pilguga poliitikuid! Kuid peaminister Macdonald nimetas oma sõpra ka vapraks ja kartmatuks lõviks.

Ajalehe The Globe and Mail kolumnist Alkastair Sweeney peab George-Étienne Cartier'i Konföderatsiooni tõeliseks ja tegelikuks isaks ning käib välja vastuolulise idee, et selle loomine polnud mitte Sir John A. Macdonaldi saavutus, vaid tema „siiami kaksiku” − Sir George-Étienne Cartieri elutöö tulemus.

Cartier jätkas tööd konföderatsiooni püsimiseks ja laiendamiseks ka pärast 1867. aastat. Tema teeneks on Loode territooriumi (North-Western Territory) ja Ruperti maa ostmine Hudson's Bay kompaniilt ning ta osales aktiivselt Manitoba ja Briti Kolumbia ühinemise läbirääkimistel Kanadaga.

Kolmel konverentsil (Charlottetownis ja Quebecis 1864. a ning Londonis 1866. a), mis viisid Kanada Konföderatsiooni moodustamiseni, toetas Sir Cartier innukalt provintsidest koosneva föderatsiooni loomise ideed ning oli ühtlasi uue konstitutsioonilise taristu peaarhitekt, mis ühendas Briti päritoluga Põhja-Ameerika kolooniad ühtseks dominiooniks 1. juulil 1867.

Charlottetown – Kanada häll

1. septembril möödus 150 aastat päevast, mil Prince Edward Island'i, Nova Scotia ja New Brunswick'i esindajad, kes pidid arutama omaette nn Maritime'i liidu loomist, kohtusid selle asemel Kanada provintsi (nüüdne Quebec ja Ontario) esindajatega, mis andis nende mõtetele sootuks uue suuna.

1.-9. septembrini 1864 arutati Charlottetown'is Kanada riigi loomisega seonduvat. Just seal, Prince Edward'i saarel sündis ühendatud Kanada Konföderatsiooni loomise idee.

Ajaloolane ja kirjanik Richard Gwyn leiab, et Konföderatsiooni ajastu mõneti sektantlike eelarvamuste tõttu poleks frankofoonist Cartier ehk pidanudki nii innukalt võitlema Quebeci ühinemise eest domineerivalt ingliskeelse Kanadaga. Ometi on riik, mis sündis 150 aastat tagasi Charlottetownis ja mille rajamisel Cartier mängis nii olulist rolli, tänapäeval üks kõige edukam ja respekteeritum riik maailmas.

 

 

Elle Puusaag

Read more