Subscribe Menu

Quo vadis?, Eesti valitsus?


9. aprillil astus ametisse Eesti uus valitsus peaminister Taavi Rõivase juhtimisel. Algusest peale on see kabinet olnud kriitikatule all.

Kummaline, et nii Eesti elanikud kui meedia näitavad vaid pooleteise kuu möödudes tüdimuse märke. Kuidas? Juba? Tavaliselt antakse ju ametisseastunud valitsusele 100 kriitikavaba päeva, et nad saaksid oludega kohaneda ja oma strateegiat kujundada. „Praegune valitsus on oma hambutuses nii igav ja trööstitu, et väiksemagi alternatiivi esilekerkimine mõjuks hapnikusõõmuna." Nii negatiivselt näeb olukorda Õhtuleht oma juhtkirjas (18.05).

Ajal, mil Keskerakond on jätkuvalt Eesti populaarseim partei 26%-lise toetusega, on koalitsiooniparteide toetus märgatavalt kahanenud. Äsjastest küsitlustest selgub, et Reformierakonna toetus on kukkunud 28%-lt 19-le; Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal (SDE) 15%-lt 13-le ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) oma on kõigi aegade madalaim − vaid 8-9%. Nendes numbrites peegeldub rahva rahulolematus.
Foto: www.facebook.com/stenbockimaja

Üheks suuremaks pettumuseks on kütuseaktsiisi tõstmise kava, mis on tekitanud pahameeletormi. Uue aktsiisimäära järgi tõuseks bensiini liitri hind 1,484 eurole (praegu €1,174). Järgmise 5 aasta jooksul on plaanitav aktsiisi tõus kokku 66%, mis on kõrgem kui Itaalias, Hollandis ja Ühendkuningriigis. Ühes kõrgema kütusekuluga kerkivad ka kaupade ja teenuste hinnad. Kui Eesti kütuseaktsiis kerkib Euroopa Liidu (EL) rikkamate riikide tasemele, siis elanike ostujõud on ELi viimaste seas.

On teinegi oluline aspekt. Priit Pullerits analüüsib valitsuse koosseisu vanuselisest vaatevinklist (PM, 18.05.). Kaheksa ministrit 15st on alla 40 aasta vanused, aga valimisealisest elanikkonnast moodustavad 18–40-aastased veidi alla 36%. Entusiasmi on neil küllaga, aga kogemusi napib. Nii on Eesti valitsus Pulleritsi sõnul kõike muud kui rahvast esindav.

Lisaks sellele on kõigis kolmes võimuerakonnas juhtimiskriis ja sisetülid (EPL, 19.05.), mis leiavad loodetavasti mingi lahenduse peatselt toimuvatel üldkogudel (Reformierakonnal 24. mail, SDE-l 30. mail ja IRL-il 6. juunil).

Ebapopulaarne on ka ELi põgenikekava, mille raames Eesti peaks kohustuslikus korras vastu võtma ELi riikidesse saabuvaid migrante (vt EE # 19 ja H. Kivilo arvamus käesolevas lehes).

Kuhu suundub valitsus olukorras, kus võimukoalitsiooni toetus on 40% ja opositsioonil 52%? Kas peaminister Rõivas suudab püsima jääda, kui rahva usk tema võimetesse on kadumas? Eesti Päevalehe tellimusel uuriti viiepallisel skaalal inimeste hinnangut peaminister Rõivase tööle. Tema keskmine hinne on 2,58 ehk 2+ või 3–. Hinde 5 ehk väga hea pani Rõivasele ainult 1% vastajaid. Peaministri usaldusväärsus on vähenenud aasta lõpu 56%-lt 39%-ni.

On üllatav, et eeloleval pühapäeval toimuval Reformierakonna üldkogul pole plaanis peaministri populaarsuse langust arutada. Loodetavasti ei kujune üldkogust kiidukõnedest kubisevat etendust, nagu paljud skeptiliselt ennustavad.

Nii seisavad siis koalitsiooniparteid keerulise probleemi ees – kuidas tõsta nii oma kui peaminister Rõivase populaarsust ja usaldusväärsust enne, kui on hilja.

Elle Puusaag

Read more