Subscribe Menu

Jäneda lossis on näitus „Minu rahvarõivas – särgist sõbani“

Tulin Jäneda raamatukokku, et oma meilidele vastata, ja avastasin imelise näituse „Minu rahvarõivas – särgist sõbani". Luule Nurga eestvedamisel käisid ümbruskonna naised kahe aasta jooksul korra kuus Jänedal Tallinna rahvariidemeistri Silvi Allimanni juhendamisel rahvariideid tegemas. Rahvariiete valmistamise koolituse tegi läbi 40 kursuslast ja nende kõigi töödega sai tutvuda 15. juunil Jäneda Pulli tallis, kus aeg ajalt ka teatrietendusi esitatakse. Kümme rahvariidekomplekti toodi Jäneda raamatukokku, kus neid võib imetleda augusti lõpuni.

Rahvariided on Eestis järjest populaarsust võitnud. On lausa moe asi endale ja lastele oma kätega rahvariided teha ja nendega siis laulupeole minna. Seekordsegi kursuse alguses kaks aastat tagasi käidi Eesti Rahva Muuseumis originaalsete rahvarõivastega tutvumas ja endale mustreid maha joonistamas. Luule Nurga sõnul valivad kursuslased riided tavaliselt välja oma kodukoha järgi, aga on ka erihuvilisi konkreetse käsitööliigi vastu. Rahvarõivaste valmistamise kursuste põhieesmärgiks on eestlastele oma esivanemate käsitööd tutvustada ja ka soov nende valmistamistehnikat nooremale põlvkonnale edasi anda.
Juuresolev foto pärineb eelmisel aastal San Franciscos toimunud ESTO-LEP rahvatantsupeolt, kus imeilusaid rahvarõivaid kaunite kandjate seljas sai näha hulgaliselt. Esiplaanil Vancouveri rahvatantsurühma liige Kihnu rahvarõivastes. Foto: Eesti Elu

Sel ajal kui ma rahvariideid uudistasin, astus raamatukogust läbi Ene-Helga Suvi, kes on Hargla naise rahvariiete komplekti autor. Küsisin, kuidas tema kursustele sattus. Proua Suvi rääkis, et ta leidis teate ajakirjast „Käsitöö”. Pensionärina pole talveõhtutel suurt midagi teha ja rahvariided on teda alati paelunud. Kursustel koges ta, kuivõrd aeganõudev ja kannatlikkust vajav töö see on. Kahe aasta jooksul valmis tema käte vahel Hargla naise triibuseelik, särk, põll, tülltanu, vöö, kotike, helmed ja sõlg. See on kokku terve varandus. „Eks ma pärandan need oma lapselapsele,” ütles proua Suvi heatujuliselt. Temal polevat kavas neid laulupeol kanda. Oma koolipõlves käis ta laulupeol naiskooriga, kelle riietuseks oli üleni valge kleit rahvariidevööga. Rahvariided olid liiga kallid, et neid endale muretseda.

Rahvariiete kõrval saab Jäneda raamatukogus imetleda ka 18.-19. sajandi naise linnaskäimise rõivaid. Kristiina Nemirovitš-Dantšenko ja Piia Tiigemäe on näitusele toonud moekad kaharad seelikud, päevavarjud, kübarad ja kindad. Pilkupüüdev on Luule Nurga valmistatud hallides toonides „märjast siidist” kleit kübaraga, mille käsitöömeister on teinud admiral Johan Pitka ema foto järgi. Kostüüm mõjub niivõrd moekalt, et selle võiks vabalt praegu selga panna ja mõnele pidulikule vastuvõtule minna.

Sirje Vihma-Normet