Subscribe Menu

Eesti kitsarööpmelisest raudteest – FOTOGALERII!

Sel teemal esines ettekandega Tartu College'i loengute sarjas kolmapäeval, 1. aprillil Tõnu Tõsine. Kõnelejat tutvustas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

Eesti raudteede võrk oli suures ulatuses kitsarööpmeline. Laiarööpmelised liinid olid vaid Paldiski-Tallinn-Narva ja Tallinn-Valga vahel, hiljem rajati Tartu-Petseri haru. Ainult kahes jaamas paiknesid nii laia- kui kitsarööpmelised liinid: Tallinn-Väike ja Valga. Kitsarööpmelise raudtee olemasolu oli tingitud eeskätt majanduslikest põhjustest: odavam ehitada, liiprid kitsamad, vedurid märksa väiksemad.
Tõnu Tõsine oma arendustööd tutvustamas - foto: Taavi Tamtik (2015)


Kõneleja tutvustas mitmeid vaguni ja veduri eritüüpe. Veduri kütteks kasutati puitu, turvast ja põlevkivi. Ainsad Eesti omad vedurid tulid Krulli tehasest. 1930. aastate lõpupoolel hakkas Mõisaküla ja Viljandi vahet sõitma diiselmootoriga „mulgi ekspress”. Türi-Tamsalu liinil liikus rööbasomnibuss.

Peamiseks alternatiiviks rongiliiklusele olid Eesti Vabariigis bussiliinid. Sõiduautosid oli 1930. aastal ainult 1777, kümne aasta pärast oli see arv ligemale kahekordistunud. Peamiseks liiklusvahendiks jäi ikka raudtee. Kitsarööpmeline raudtee likvideeriti aastal 1975.

Ettekannet täiendasid huvitavad valguspildid erinevaist rongitüüpidest ning jaamahoonetest. Eriti põhjalikult oli esitatud Pärnu, kust kõneleja ema pärit. Väljapanekul olid ka mudelvedurid ja –rongid. Kõneleja õhutas huvilisi külastama Lavassaare muuseumi, kus võib lähemalt tutvuda Eesti raudteeliikluse ajalooga.


Eerik Purje


FOTOGALERII – Fotod: Taavi Tamtik (@TaaviTamtik)

Read more