näitas Toronto filmihuvilistele oma varasemat, bakalaureusetööna valminud filmi „Sõnumitooja” (2009).
„Sõnumitooja” on inspireeritud Leeni külaskäigust Indiasse 2008. a, mil tiibetlased, protestiks Pekingi olümpiamängudele, millest osavõtt oli neile keelatud, organiseerisid oma sportlikud mängud India külas, kus elab mitmeid Tiibetist pärit orbusid. Mitmed seal elavad lapsed teavad vähe oma vanematest. Need, kellel rohkem informatsiooni kohta, kardavad tihti oma vanematega ühendust võtta – Hiina võimuesindajad kuulavad sageli pealt telefonikõnelusi ning konfiskeerivad saadetud kirju.
Teisipäeva, 4. veebruari õhtul Tartu College'isse kogunenud filmihuvilisi puudutas sügavalt paljude tiibetlaste kurb reaalsus – väga vähesed, kellel on õnnestunud lahkuda, saavad kunagi kodukohta tagasi pöörduda. Filmi režissööri sõnul on Hiina võimud mitmeid tagasisuundujaid vangistanud ja mõrvanud. Samasugune oht varitseb Tiibeti esindajat, Dalai-laamat.
Film „Sõnumitooja” jutustab kahe Tiibeti poisi loo. Filmi autor ei ole aga jäänud erapooletuks vaatlejaks, vaid võtab linateoses aktiivse rolli, mis ajendatud heatahtlikust soovist kahte peategelast aidata. Neiu eesmärgiks oli noormeeste videosõnumid toimetada nende vanemateni, kes polnud oma poegi 10 aastat näinud.
Lisaks rongi aknast avalduvale maalilisele maastikule saatis Leeni teekonda Indiast Tiibetisse arvukalt katsumusi – pikast reisist tingitud väsimus kulmineerus haigestumisega, mille põhjus meedikute limiteeritud võõrkeeleoskuse tõttu jäigi teadmata. Lisaks eelpool mainitule tuli tal trotsida piiriületusega Lhasa'sse kaasnevaid piiranguid, mis võimaldasid kohapeal viibida kõigest kolm päeva. Noor filmiprodutsent nentis, et ettevaatlikkusele vaatamata teda jälitati, kuid õnneks jäi filmilint Hiina võimudele kättesaamatuks.
Ettevõetud riskid tasusid aga ära – Leenil õnnestus kohtuda mõlema noormehe vanematega, kes olid videopostkaartidest südamest liigutatud ja salvestasid poegadele omapoolsed positiivselt meelestatud sõnumid. Toimetuleku-raskustele vaatamata ei avaldanud vanemad oma reaalset situatsiooni, kartes poegades tekitada tagasitulekusoovi, mis oleks neile saatuslikuks saanud.
Leeni suurim kartus, et tema film negatiivselt ei mõjutaks peakangelaste ja nende perekondade olukorda, ei ole õnneks materialiseerunud. Vastupidi, hiljutine kirjavahetus kajastab, et mõlema noormehe käekäik on paranenud – üks neist on lõpetanud Indias ülikooli ning teine viibib vahetusüliõpilasena Ameerika Ühendriikides. Samuti läheb hästi nende vanematel.
Kahjuks ei ole Leeni Linna film „Sõnumitooja” leidnud suuremat kajastust Eestis, vaatamata sellele, et Eestil ja Tiibetil on üsnagi sarnane saatus…
Katrin Koort
Fotogalerii: Dokumentaalfilmi Sõnumitooja (2009) vaatamine ja filmi autori Leeni Linnaga kohtumine Tartu College’is
