Subscribe Menu

Hingematvat ja hingekosutavat vaimutoitu ,,Hingenälg” esitlusel

Ameerikas laineid tekitanud märulifilm „Näljamängud" ei ole kuidagi seotud Eerik Purje kirjutatud raamatuga ,,Hingenälg". Ka ei ole nimetatud teosel mingit pistmist meditsiinilise kirjanduse ja alatoitlustamisega. ,,Hingenälg" on lugude rida, ühe ajastu lugu eesti mehe ja naise saatusest oma eluteel Eerik Purje vaheda sulesepa mõttetöö viljana.

Elu lugude kogumiku „Hingenälg" raamatuesitluse, mis toimus Tartu College'i suures saalis 15. jaanuari õhtul, avas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani,
Eerik Purje autogramme jagamas - foto: Taavi Tamtik

kes meenutas kaks ja pool aastat tagasi Eerik Purje tookordse isikliku mälestusteraamatu ,,Kuldse ajastu kaksikud” tutvustamist publikule. Kirjastuse Argo välja antud ja Eerik Purje koostatud raamat ,,Hingenälg” on järgmine samm eestlaste lahkumis- ja põgenemislugude talletamisel.

Raamatu ,,Hingenälg” autori Eerik Purje kanda oli õhtu esitlusteema ,,Eludest ja lugudest hingenäljaga pooleks”. Kirjaniku ettekanne oli vaimukas, täis arutlusi, mõtisklusi ja põhjendusi raamatu iseloomustamiseks. Kuna üks kirjanduslik tuttav nimetas Eerik Purje elu huvitavaks, otsustas kirjanik katsetada teiste inimeste mälestustega, otsides huvitava elukäiguga inimesi. Nii said 18 inimese elusaatused kirja kolmapäeval esitletud raamatusse, ent Eerik Purjel on veel varuks 40 vestluse kirjapanekud, millest kujuneb lähitulevikus välja juba uus teos täis mälestusi.

Eerik Purje nimetas oma töövajadusteks rahvuslikku ja isiklikku aspekti. Meie rahva traagika vaatlemine läbi üksikisikute silmade muudab ajaloo elavaks ja avaldab mõju eeskätt Eesti lugejaskonnale. Kirjaniku soov on kulutada oma elu viimased produktiivsed aastad nii, et sellest oleks maksimaalne kasu meie kogukonnale ja eestlusele üldse.

Eerik Purjelt on küsitud, kas ta pakub konkurentsi Tartu College'is tegutsevale Elulugude Kirjutajate Rühmale. Kirjaniku vastus on selgemast selgem: mitte konkurentsi, vaid täiendust. Elulugude kirjutajatel on ehedad mälestused, oma käega kirja pandud, kuid lugude jäädvustajate kirjanduslikud võimed on varieeruvad. Kirjamees Purje püüab ka vältida põhilisemat viga mälestuste juures: ei mõelda lugejale. Kirjutatakse endale ja mitte lugejahuvile mõeldes.

Eerik Purje tõi oma vestluses esile veel lugejasõbralikkuse, lihtsuse ja arusaadavuse, väljamõeldud ja tõsielulugude vastandamise, mis omakorda muudavad lugemise nauditavaks. Kui lugeja avastab, et seda raamatut on kerge lugeda, siis ei tule talle tihti mõttessegi, et see võib olla kirjutatud suurimate raskustega.

Raamatus ,,Hingenälg” ei ole autor kirjutanud kellegi elulugu, vaid elu lugu, kus elu on kingitus, lugu aga meie endi loodud. Eerik Purje on püüdnud tabada seda erilist iga inimese loos. Ta on valinud laiemale avalikkusele mitmeid tundmatuid isiksusi, kelle saatused on sarnased, kuid siiski erinevad. Ta on autorina ise loo viimistleja, sest tema on ainus, kes näeb raamatut kui tervikut. Ta on lisanud peategelase jutule oma nägemuse juurde. Kirjanikul oli hea meel tõdeda, et tal õnnestus oma idee müüa Tartu College'ile, õigemini VEMUle, kellega ta sõlmis koostöölepingu, mille kohaselt kirjutaja kogub materjali, pannes selle kirjanduslikku vormi. Eerik Purjele jääb autorlus, kuid käsikirjad kuuluvad idee ostjale.

Eerik Purje (keskel) koos viie kaasautoriga - foto: Taavi Tamtik

Kindlasti kõditab raamatu ostjat ja lugejat pealkiri. Autor on selgitanud, et hingenälg on see kitt, mis seob neid erinevaid inimesi, kes on pidanud kannatama, oma kodumaa kaotama; hiljem
vabaduse saabudes tõdema, et nende jaoks on see liiga hilja.

Elulugu on luustik, mälestused on liha ja veri. Nende mõtetega lõpetas Eerik Purje oma esinemise ja luges ette paar värvikat katket esitletud raamatust, mis nägi ilmavalgust 2013. a. novembris, olles saadaval nii Eesti raamatukogudes kui ka raamatupoodide lettidel.

Enne autogrammide kirjutamist vastas kirjanik kuulajate küsimustele ja tegi ühisfoto kohalviibinud raamatukangelastega. Kaunis lillekimp Piret Noorhani poolt jõudis õnneliku autori käte haardesse.

,,Hingenälg” – ä-täht punases kirjas silmi pimestamas, 18 fotot mosaiigina laotuna esikaane sinakale tagapõhjale – nii saabus raamat meie silme ette. Esitlus läbi, kohvitass tühi, aga pea mõtteid tulvil. Esimesena, kui koju jõuan, hakkan raamatut lugema. Kui ei ole isiklikku raamatut, siis laenutan Tartu College'i laenuraamatukogust. 260 lehekülge ,,Hingenälga” kustutab janu ja nälja nii hinges kui terves kehas.

Eda Oja

Read more