Sõjapõgenike kriisi leevendamiseks esitas Euroopa Komisjon (EK) 13. mail kava, kuidas asustada Euroopa Liidu (EL) riikidesse 20.000 pagulast. Iga riigi kvoot hakkab põhinema riigi suurusel, majanduse tugevusel ja tööhõive olukorral. Esialgu on tegemist vaid ettepanekuga, millele peavad andma heakskiidu vähemalt 16 liikmesriiki ja mida hakatakse arutama Euroopa Ülemkogul juunis. Konkreetsemad ettepanekud rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaotamiseks ELi liikmesriikide vahel esitab EK mai lõpus.
Kõnealuse ettepaneku toetajaks on eeskätt Saksamaa ja Austria. Mitmed ELi liikmesriigid on aga selle vastu – Suurbritannia, Ungari, Slovakkia ja ka Eesti.
EK tegi sisuliselt kaks ettepanekut. Esimene, ümberasustamise programm hõlmab isikuid, kes on tunnistatud pagulasteks, aga kes ei ole veel ELi jõudnud ja asuvad kusagil mujal. See programm puudutab ligi 20.000 inimest, kellest Eesti peaks majutama 326 isikut. Teine programm on ümberpaigutamine, mis puudutab inimesi, kes on juba jõudnud mõnda ELi riiki. Sel juhul peaks Eesti vastu võtma 1,76% kõigist sellistest põgenikest.
Eesti valitsus arutas neljapäeval kõnealust soovitust ja otsustas kujundada oma täpse seisukoha selles osas mai lõpuks. Siseminister Hanno Pevkur nimetas seda „vabatahtlik-sunniviisiliseks ettepanekuks” ja lisas, et ka EL mõistab, et kvoodi alusel jagamine võib olla vastuoluline. Postimehe juhtkirjas (14.05.) öeldakse: „Me peame mõistma – tahtes nautida EList tulenevaid hüvesid, tuleb meil võtta ka kohustusi. Kui meie ühel päeval tuge vajame, siis me ju eeldame solidaarsust.”
Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper meenutab, et 1948. a ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni jt rahvusvaheliste baaslepingute kohaselt on igaühel õigus põgeneda teise riiki, kui oma riik inimese elu või tervise ohtu seab. Käsper nimetab seda oluliseks päästerõngaks. Olukorra muutudes võivad inimesed kodumaale naasta, nii nagu paljud väliseestlased, sh ka Eesti praegune riigipea on seda teinud (ÕL, 13.05).
Kui illegaalsel immigrandil õnnestubki jõuda Euroopasse ja saada ka varjupaik, siis milliseks kujuneb seal tema elu? Kultuurišokk, kohanemisraskused, tööpuudus, võõras keel ja kombed ja muu teevad talle kohanemise Euroopas ilmselt raskeks.
Võib arvata, et kiiret ja lihtsat lahendust Euroopa mitmetahulisele migratsioonikriisile pole.
Elle Puusaag
