Subscribe Menu

Hüvastijätt Vana-Andrese kirikuga – FOTOGALERII!


Iga jumalagajätt kätkeb endas teatava annuse nukrust, see on paratamatu. See nukrus ei tekita aga tingimata leinameeleolu, ei tohigi tekitada. Nii nagu iga õhtu kannab hommikut oma rüpes, nii nagu lõikusele järgneb uus külv, nii kooldub hüvastijätuks sirutatud käsi peatselt uueks rõõmsaks tervituseks.

Piiskop Michael Pryse, eesti koguduse õpetaja Kalle Kadakas, läti koguduse õpetaja Ilze Kuplens-Ewart viimasel eesti ja läti koguduste ühisel jumalateenistusel Vana-Andrese kirikus (383 Jarvis St.) 25. Oktoobril. Foto: Paul Kiilaspea
Umbes selline meeleolu valitses laupäeval, 25. oktoobril Vana-Andrese kirikus, kus eesti ja läti kogudused pidasid viimast ühist jumalateenistust selle pühakoja võlvide all. Teenisid koguduste õpetajad Kalle Kadakas ja Ilze Kuplens-Ewart ning Eastern Sinodi piiskop Michael Pryse. Orelil kordamööda kummagi koguduse organistid Marta Kivik ja Davids Šmits. Laulis eesti koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel ja läti naisansambel, mida dirigeeris Vaira Gertners. Pühakirja lugesid eesti keeles Heli Kopti ja läti keeles Voldemars Innus.


Südamliku jutluse pidas piiskop Pryse, tuues tabava võrdluse viiuldajast, kellel keset kontserti katkeb üks keel. Hetkelisest kohmetusest sünnib improvisatsioon, kunstnikku valdab loominguprotsess, mille tulemusena ettekanne saab uue ja sügavama varjundi. Äpardusest võrsub ennekuulmatu meistritöö. Nii tuleb ka oma armastatud peavarju kaotanud kogudustel asuda tegutsema uues ümbruses, muutma oma tegevuses ehk nii mõndagi harjumuspärast. Ka sellest võib kujuneda meistritöö.

Koguduse juhtivaid inimesi koos külalistega koosviibimisel. Vasakult: organist Marta Kivik, Peetri koguduse esinaine Naani Holsmer, koorijuht Heli Tenno, õpetaja Kalle Kadakas. Foto: Eerik Purje
Mõlemad koorid esinesid eraldi ja ka ühiselt. Koraale lauldi korraga kahes või kolmes keeles. Vaimulikud viisid läbi ühise armulauatalituse. Pärast koguduste õnnistamist piiskopi poolt ja koguduse lõpulaulu liikusid mõlemad pastorid kirikuliste hulgas ringi ja kätlesid neid. Postuluudiumi ajal ei lahkunud keegi, vaid jäid istuma ja kviteerisid läti organisti mängu tugeva aplausiga. Kogu teenistusel lasus sõpruse ja heanaaberlikkuse pitser.

Pärast teenistust paluti kõik üles saali, kus ootas kaetud laud veini ja suupistetega. Oli võimalik einetada väikeste lauakeste ääres või liikuda ringi ja vestelda. Enamus tegigi seda. Ei raatsitud lahkuda. Vaatamata hillitsetud nukrusele valitses tunne, et ei tuldud tähistama millegi lõppu, vaid uut algust.


Eerik Purje

 

 

Fotogalerii Fotod: Paul Kiilaspea


Read more