Subscribe Menu

Uhke on olla eestlane

Eesti ajalugu on üle aastasadade olnud väga kirju, kandes endas kurbust ja rõõme, kodumaa armastust ja võõramaa geene. Kaunitriibuline Kihnu seelik paistab selle taustal kui ilmetu kangariba. Kõigest hoolimata on eesti rahvas püsinud ühtse ja uhkena. See ei saa olla juhus või lotovõit. Selle taga on midagi enamat, mida teised rahvad ei ole mõistnud ja osanud hävitada. See on armastus olla eestlane, armastus eesti keele ja kultuuri vastu, ilma milleta ei ole võimalik elada.

Teame ju ajaloost, et eestlaseks olemisse veelgi rohkem väge panna ja vallutajatele vastu astuda, koguneti 1869. aasta suvel Tartusse, Ressource'i seltsi aeda ja peeti seal Johann Voldemar Jannseni juhtimisel maha esimene üldlaulupidu. Sellest hetkest oli selge, et nii kaua kuni eestlased laulavad, kannab see väikese rahva keel edasi seda, mida võõras võim ei valluta.

Mis ajalehte oodati sellel suvel Jõekääru lastelaagris kõige enam? Ikka "Eesti Elu" et see otsast otsani läbi uurida - ja ikka eesti keeles - foto: Taavi Tamtik (2015)


Aeg on edasi läinud, võõrad võimud on ikka ja jälle seda väikest rahvast vallutanud ja siis jälle sellele rahvale alla vandunud. Hirm ja uudishimu on seda väikest rahvast maailma laiali paisanud ja jälle kokku toonud. Nii on eestlasi sattunud pea kõikjale maailmas, aga ikka ja jälle tuleme me kokku, et seista oma rahva ühtsuse eest, kandes edasi meie rahva keelt ja kultuuri.

Mida multikultuursemaks meid ümbritsev keskkond muutub, seda suurem on paratamatus, et oma kauni keele ja rikkaliku kultuuri hoidmine kujuneb keerulisemaks ja tülikamaks. Selle tõestuseks, et keelt ja kultuuri on võimalik hoida ja edasi kanda, võime siin Kanadas jätkuvalt uhkust tunda eesti keeles tegutsevate seltside, laulukooride, lasteaedade, koolide, lastelaagrite ja akadeemiliste organisatsioonide tegevuse üle. See ei ole lihtne olnud. Selleks, et osaleda organisatsioonide tegevuses või sõidutada lapsi eesti kooli, on tulnud paljustki loobuda, aga kõik, kes on sellega hakkama saanud, kuuluvad uhkusega sellesse etnilisse eliiti, kuhu tänavalt tulijail kohta ei ole.

Selleks, et keerulistel aegadel eestlaste kogukond siin Kanadas sidet ei kaotaks ja oleks informeeritud ühistegevusest, äri võimalustest ja paljust muust olulisest, alustasid aateliste vaadetega ettevõtlikud eestlased eestikeelsete ajalehtede väljaandmist. Juba siis oli selge, et ajaleht on elujõulise kogukonna tunnus. Sellest hetkest kuulub eesti kogukond Kanadas teiste samaväärsete hulka ja võib olla uhke oma selgelt eristuva identiteedi üle.

Muutuv majanduskliima, avatus, tehnoloogiaareng, Internetiajastu ning multikultuursuse pealekasv on paratamatult nooremate generatsioonide huvi siinse kogukonna tegemisi kajastava nädalalehe vastu vähendanud. See on omakorda ajalehe jätkusuutlikuse ohtu pannud. “Meie Elu” ja “Vaba Eestlase” ühinedes alustas a. 2002 “Eesti Elu/Estonian Life”, mis on iganädalaselt jõudnud kõigi tellijate postkastidesse, pakkudes lugemisrõõmu erinevale maitsele ja vanusegrupile. Paralleelselt paberlehele tegutseb “Eesti Elu” veebiväljaanne, et muuta nädalaleht veelgi kättesaadavamaks ja pakkuda lugejatele laiendatud sisu rikkalike fotogaleriide ja videomaterjali vahendusel.

Et selles pöörases ja kirjus maailmas mitte ära kaduda ning ikka ja jälle ennast erilise ja priviligeerituna tunda, on parim võimalus võtta ja lugeda ajalehte, mis kirjutab meie lastest ja vanematest, lastelastest ja vanavanematest, meie organisatsioonidest, lasteaedadest, koolidest, lastelaagritest ja akadeemilistest organisatsioonidest. Ajalehe lugemine sunnib meid oma ingliskeelses igapäevaelus kas või veidi kasutama eesti keelt, meie vanemate ja vanavanemate keelt, aidates seeläbi meie keeleoskust elus hoida.

Käesoleva aasta lõpus on kokku juhtunud kaks väga olulist sündmust -jõuluaeg ja uue Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) valimised. Mõlemad on väga olulised, sest jõuluajal on ikka kombeks olla koos või mõtetes oma lähedaste ja esivanematega, meenutada seda, mis on elus tegelikult oluline ja kuidas seda hoida. EKN on aastakümneid seisnud selle eest, et eesti keel ja kultuur nii siin Kanadas kui ka Kodu-Eestis oleks hoitud ja jätkusuutlik, nii nagu omal ajal tegi seda Johann Voldemar Jannsen läbi eestikeelse kirjasõna ja ühistegevuse elavdamise.

Meie kohus on anda oma panus eestluse säilimisse ja edasi andmisesse oma järeltulevatele põlvedele siin Kanadas. Selleks võib alustada väikestest sammudest, astudes läbi EKN'i valimispunktidest, näidates, et Te hoolite. Selle aasta parim jõulukink lastele ja lastelastele võiks olla aga Kanadas ilmuv eestikeelne ajaleht “Eesti Elu”, mis ei ole pelgalt nädalaleht, vaid on üks meie olulisemaid kultuurikandjaid. Ajaleht tuletab meile, meie lastele ja lastelastele meelde seda, kui erilised ja priviligeeritud me tegelikult oleme.

Kaob keel, kaob rahvas,
kaob ajaleht, kaob kogukond.

 

 

Taavi Tamtik


 


Read more