Subscribe Menu

,,Mesipuu poole” – eestluse poole: eestlaste minekulood Eerik Purje sulest


Üksteist kirjutatud raamatut - selline on kirjanik Eerik Purje pagas, kes on viinud lugejaid üle küntud põldude ookeaniavarustesse, et lõpuks leida oma kodupaik.

Piret Noorhani, VEMU peaarhivaar, avas 28. veebruaril Tartu College'i saalis Eerik Purje raamatu ,,Mesipuu poole" esitluse. Tänu sulemeister Eerik Purjele jõuavad lugejani lood, mis on tõestisündinud ja kajastavad meie ajalugu. Eerik Purje moto on avalehele jäädvustatud ridadena: meie ei tohi elada minevikus, minevik peab elama meis.

Tartu College'i president Jaan Meri nimetas raamatuesitlusel Eerik Purjet oma üheks lemmikkirjanikuks, kes on võtnud endale tähtsa ülesande, kirjutada triloogiasari Eesti pagulastest ja nende järeltulijatest. Tänaseks on Eerik Purje kolmeköiteline lugude sari ,,Hingenälg" (2013), ,,Elukanga karmid mustrid'' (2014) ja ,,Mesipuu poole" (2016) ilmunud trükis Argo kirjastuselt, viies meid tundideks eemale igapäevaelust tagasi sinna, kus algas elu ja noorus. 2011. aastal ilmus Eerik Purje enda mälestusteraamat „Kuldse ajastu kaksikud". Ka Purje tuntud Kargu Karla lood ajalehe ,,Eesti Elu" veergudel on pandud kirja ja nüüd otsitakse huvilisi, kes kirjaniku vesteid kirjastaks. Jaan Meri on võtnud ka südameasjaks koostöös endise õpetaja Tarmo Heyduckiga Eerik Purje raamatu ,,Elukanga karmid mustrid" tõlkida inglise keelde. Tõlkimine jätkub ja kavas on triloogia ingliskeelsena tulevikus trükis avaldada.
Eerik Purje raamatuga "Mesipuu poole"

Tänu

Eerik Purje tänas Tartu College'it, VEMU, kes võimaldas kirjutamist teostada ja materiaalselt toetada. Kirjanik tänas kõiki eestlasi, kes on usaldanud oma lood jutustamiseks. Eriliseks andunud lugejaks ja esimeseks kriitikuks on olnud Eeriku abikaasa Ilme, kes luges ja juhtis tähelepanu ebaselgetele kohtadele raamatus. Ilme Purje looga ,,Üks laps läks laia ilma” lõpeb triloogia ja nii keerab kirjanik oma jutustaja tee uuele käänakule.

,,Mesipuu poole” on triloogia viimane raamat ja sisaldab 13 eestlaste lugu, kes Eestist põgenenuna, välismaal kõrghariduse omandanud, tugeva positsiooni saavutanud oma tegevuse ja ellusuhtumisega. On selliseid saatusi, kel on elus vedanud, on peegeldusi kahe põlvkonna vahel, on lahkujaid, on väikestena, vanemate käekõrval, võõrsile minejaid.

Lugejateni jõuavad saatusekaaslaste eluhetked ja jutustajad: Ago Peters, Endel Jaska, Leo Allas, Ervin ja Joosep Rüütelmann, Riitta Tiido, Jüri Daniel, Esko Luksepp, Alver Rõika, Lembit Maimets, Leida Sepp, Heldur Laul, Ilme Purje. Nendest mõnigi oli publiku hulgas kuulamas kirjaniku mõtisklusi ja katkeid raamatust. Eveli Kõrre ja Tamara Norheim-Lehela esitasid emotsionaalselt kaheksa katkendit kaheksa inimese saatusest. Need väljavalitud nopped olid kujukad näited eestlaste elu keerdkäikudest.

Miks hea sulega kirjanik lõpetab sarja?

Inimeste lugusid, millest kirjutada, on endiselt palju veel jutustamata. Eerik Purje vastuseks on see, et kirjutamine muutus šabloonseks. Kuigi iga inimese lugu on erinev, kadus uudsus. Eesti ajakirjanikud teevad juba sama: tulevad, küsitlevad, kirjutavad ja avaldavad mälestusteoseid. Lõppes ka tähtajaline leping kirjanikuga. Samuti on vanus üheks tõkkeks. Ta on ennast nimetanud inimeseks, kes alustas elus kõike hilja – nii abielu, isaks kui vanaisaks saamist.

Ees on terendamas uus projekt, mis on vana jätk

Materjali on palju, mida ei saa raisku lasta minna. Eerik Purjel on tekkinud võimalus kirjutada romaani, kus tegelased on väljamõeldud, kuid juhtumid tõestisündinud. Sõnameistril on vajadus elava ajaloo järgi. See ei ole ametlik ajalugu, mida loeksid ajaloolased ja õpilased koolides. See on ajalugu, mida inimesed ise mäletavad, sest me ise oleme elav ajalugu. Sõnasepal on kõhklusi ja tõkkeid teel, kuid nendest tuleb üle saada, sest pagulaskirjanduse järele on vajadus. Eerik Purje on olnud fanaatik ja pagulaskirjanduse usku.

Eerik Purje tutvustas kuulajaile kahte oma viimase raamatu ,, Mesipuu” arvustust. ,,Elukirjas” ilmus Villu Kanguri kirjutis, kus ta tänas Purjet, kelle kirjutatud elulood puudutasid väga lähedalt. Maarja Pärl-Lõhmus, Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppejõud soovib rohkem selliseid eesti inimesi, kelle mõttejõud on vägev. Ei olegi hilja, kuni mäletajad mäletavad. Purje on eeskujuks – kirjutada inimesest.

Lilled autorile, autogramm raamatusse, kohv ja kringel külalistele – nii lõppes ,,Mesipuu poole” raamatuesitlus. Kodus sain juba lugeda raamatut ennast ja leidsin sellest kaks tuttavat perekonda, kellest sain palju rohkem teada, kuid samas ka kinnitust eelnevalt kuuldule. Eerik Purje positiivne, ladus ja humoorikas kirjutamislaad viis mõtted jutu sisse ega lasknud enne lahti, kui jutt oli läbi loetud.

Loodame, et Sa, Eerik, ei lehvita nüüd seda kaabut, mis on Sul peas raamatute tagakaanefotol. Et sa ikka huvitavate sündmuste keerises oma muhedat keelepruuki ja nalja viskad koos kaasmaalastega üle ilma. Ühineme Piret Noorhani sooviga mereaasta 2016 puhul: tuult purjedesse, Purje!

Eda Oja

Read more