Subscribe Menu

Günther Jauch: meil ei õnnestunud leida ühtegi Putini mõrvatud sõpra


Kas Vladimir Putini juhitud Venemaa on marssimas diktatuuri poole, soovis teada Saksa teleajakirjanik Günther Jauch (telekanal ARD) naistepäeva õhtul. Juturingi peakülaliseks oli kutsutud Boriss Nemtsovi vanim tütar, 30aastane Žanna (kokku on 27. veebruaril mõrvatud Kremli kriitikul neli last kolme naisega). New Yorgist oli lülitatud Skype'i vahendusel stuudiosse Nemtsovi sõber, kunagine maailmameister males ja aktiivne Putini vastane Garri Kasparov.

Vladimir Putin - www.wikipedia.org (2008)

Stuudiosse oli tulnud veel teinegi Nemtsovi usaldusisik, Baierimaal poliitilise põgenikuna varjupaiga saanud Alfred G. Koch. Milline roll on temal opositsioonis, jäi arusaamatuks. Koch esitas fakti, et salateenistusel poleks Putini heakskiiduta olnud võimalik Nemtsovi likvideerimist korraldada. Kasahstanis sündinud ja nime järgi saksa juurtega mees polnud võimeline rääkima oma esiisade keeles. Ta pani Jauchile pahaks küsimust oma varanduse hankimise kohta, mis jättis mulje, nagu oleks raha tulnud tema taskusse illegaalsel teel. 1990 valiti majandusküberneetik Peterburi linnaosa Sestrorezki linnapeaks, seejärel töötas ta privatiseerimise vallas. Koch oli Boriss Jeltsini valitsemisajal lühikest aega asepeaminister. 2000 läks ta Gazprom-Mediasse, kust lahkus omal soovil, saades aru Putini poliitika ohtlikkusest. Oma sõnade kohaselt kardab ta, et ta mõrvatakse.

Nemtsova on isa jälgedesse astumas

Žanna Nemtsova, majandustelevisiooni RBC-TV ajakirjanik, rääkis kiires tempos ja selge häälega oma isa raskest elust Putini-Venemaal. Opositsionäär seisis aastaid poliitilise surve all, Kremlile truu ajakirjandus jälitas teda halastamatult, dissidenti ähvardati ja vahistati. Kuid kõikidest repressioonidest hoolimata ei osanud keegi ette näha seda, et karismaatiline Kremli kriitik külmavereliselt mõrvatakse.

Tütar, kes pole siiani paistnud silma aktiivse vastupanuga Venemaa juhile, tõi nüüd jonnakalt esile, et Putini valitsus kannab vastutust tema isa tapmise eest. “Zaur Dadajev töötas Tšetšeenia siseministeeriumis, ta oli pataljoni Sever asekomandör. Selle üksuse ülesanne on kaitsta president Ramzan Kadõrovit,” rääkis ta. Moskvale truu ülemtšetšeen on Instagrami vahendusel kiitnud Dadajevi sõjaväelisi oskusi. Peale selle teatas Kadõrov, et vahistatud kahtlusalune olevat olnud šokeeritud, kui Nemtsov mõistis hukka prantsuse satiiriajakirja Charlie Hebdo ajakirjanike tapmise. Dadajev polevat sellega nõustunud, ta olevat sügavalt usklik moslem.

Nemtsova rääkis, et Vene opositsioon on hoopis teisel arvamusel. Tema isa oletatavate tapjate vahistamine on toimunud ainult mõrva tausta varjamiseks. Tegelike kurjategijate nimesid ei saavat avalikkus kunagi teada. Külaline Venemaalt rääkis sellestki, et pärast Krimmi okupeerimist soovib Putin järgmise sammuna “neelata alla” nii Poola kui Baltimaad.

Nemtsova, kes kavatseb Kremli suunas saadetud avalikust karmist kriitikast hoolimata 15. märtsil oma kodumaale tagasi minna, toonitas, et tema isa palus lääne valitsustel panna Kremli-meelsed ajakirjanikud viisakeelu alla. “Ajakirjanikud terroriseerivad oma valedega vene rahvast, neil on sama efekt nagu massihävitusrelvadel,” ütles ta.

Platzecki embuspoliitika

Matthias Platzeck, Brandenburgi liidumaa endine peaminister ja nüüdne Saksa-Venemaa foorumi esimees, on kogunud tuntust Putini embajana. Ühes varasemas, novembris 2014 avaldatud intervjuus, nõudis idasakslane Krimmi anneksiooni tunnustamist vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Kuigi sotsiaaldemokraat püüdis hiljem oma sõnavõttu pehmendada, on see ütlus talle külge kleepunud. Günther Jauchi saates tegi poliitik samuti oma embajamainele igati au.
Kui saatejuht näitas Venemaa viimase kümne aasta jooksul mõrvatud režiimikriitikute pilte, nende hulgas Anna Politkovskajat ja Aleksandr Litvinenkot ja küsis, kas Platzeck võib endale kujutada ette, et Nemtsovi on tapnud parempoolsed ekstremistid, manitses Kremli „kaitseadvokaat” ettevaatusele: “Kõikide mõrvade taust on erinev. Sellest tulenevalt tuleb sündmusi eristada. Venemaal on palju, mida kritiseerida, kuid kriitika peab olema põhjendatud.”

Seepeale lausus tavaliselt palderjanina mõjuv Jauch, üllatades vaatajaid selle õhtu absoluutse tipplausega: “Kahjuks ei olnud meil võimalik leida ühtegi Putini mõrvatud sõpra!” Ei ole teada, kas Platzeck on jäänud Krimmi suhtes oma arvamuse juurde pärast seda, kui Putin oma intervjuus telekanal Rossija1 avalikult tunnistas, kuidas oli isiklikult Ukrainale kuuluva Musta mere poolsaare annekteerimist plaaninud. Kremli peremehe ja KGB veterani juttu kuulates oli märgata, et põhimõtteliselt ei ole nõukogude ajast midagi muutunud. Eestigi okupeeriti 1940. a samasuguse stsenaariumi kohaselt.

Truu Brežnevile, truu Putinile

Platzecki kõrvale stuudios oli pandud istuma Kremli-meelse telekanali NTV ajakirjanik Vladimir Kondratjev. Venelane on sündinud 1947. a, õppinud ajakirjandust Leipzigis (tollal Saksa DV) ja töötanud NSV Liidu Kesktelevisioonis kommentaatorina juba Leonid Brežnevi valitsemisajal. Ta on juhtinud telejaama välisstuudiot Bonnis. Kondratjevi praeguse tööandja kaaperdas pärast 2000. aastal toimunud presidendivalimisi Gazprom. Seetõttu polnud üllatav, et venelane kaitses heas saksa keeles ihu ja hingega Kremli poliitikat.

Kuna suuremal osal Putini impeeriumi kodanikest puudub raha ajalehtede tellimiseks, siis on televisioon venelaste peamiseks informatsiooniallikaks. Seda eriti väljaspool suurlinnu. Vastavalt sellele püüdis Putin ka kohe peale valimisvõitu aastal 2000 saada telekanalid oma kontrolli alla. NTV (Nezavisimoje televidinie / Sõltumatu televisioon) on kanal, mida on võimalik jälgida umbes 120 miljonil inimesel, ka väljaspool Venemaad. Nagu Putini impeeriumis kombeks, vahistati vaba kanali direktor Vladimir Gussinski süüdistatuna pettuses. Kokkuklopitud valesüüdistustega sunniti teda loovutama meediaettevõtte aktsiad ja seejärel lahkuma kodumaalt. Sellest faktist pidas Kondratjev paremaks vaikida.

Putin soovib rahvast isoleerida

Kondratjevi ettekandele vaidles energiliselt vastu Ina Ruck, kes töötas 15 aastat ARD Venemaa korrespondendina. Ruck iseloomustas asjalikult, millises seisundis on demokraatia Venemaal. Ta ütles: “Nemtsov tapeti Moskva kesklinnas Kremli läheduses, kus politsei on tavaliselt paari sekundiga kohal, kui märkab midagi ebatavalist. Kuid mõrvaööl saabusid korravalvurid sündmuskohale alles 12 minutit hiljem. See tähendab, et turvateenistus ei töötanud korralikult või vaatas sihilikult kõrvale.” Sakslanna rääkis Venemaal korraldatavatest näidisprotsessidest, ta olevat ise selliseid jälginud. Ta pööras tähelepanu sellele, et otsesaated, nagu seda on ka Jauchi jutusaade, poleks Putini televisioonis võimalikud. Kui Kondratjev püüdis sellele väitele vastu vaielda, vastas Ruck, et ta on valmis oma ütlust tõestama ja kasti õlle peale kihla vedama.

Kasparov, kes hiljuti nimetas Ühendriikide senatis kõneldes Putinit “ravimatuks vähi metastaasiks”, kritiseeris teravalt Angela Merkeli visiiti koos Prantsuse riigipea François Hollande'iga veebruari alguses Moskvasse. “Venemaa presidendiga ei tohiks korraldada mingisuguseid ühiseid üritusi,” rääkis ta. „Et riigil on aatomirelvad, peab Moskvaga pidama küll läbirääkimisi, kuid jätmata Putinile võimalust oma propagandat levitada.” Kasparovgi oli arvamusel, et diktaator isiklikult kannab vastutust poliitiliste vastaste kõrvaldamise eest. “On aeg, et vene rahvas saaks aru, milline katastroof on Putini võimulejäämine,” lausus ta.

Saate lõpetuseks avaldas Ruck arvamust, et noortele venelastele peaks võimaldama kergemini viisa saamist lääneriikidesse. Siis nad teaksid, kuidas näeb elu välja teisel pool piiri. Platzeck nõustus selle ettepanekuga. Nüüd oli Žanna Nemtsova see, kes tõi mõlemad sakslased reaalsuse juurde tagasi. Ta ütles, et ainult vähestel noortel on raha reisimiseks. Pealegi ei ole Putini huvides, et tema rahvas ennast reisides harib. “Režiim soovib inimesi isoleerida, ta teeb kõik võimaliku, et mitte anda kodanikele võimalust riigist lahkuda,” väitis Nemtsovi tütar.

Aino Siebert

Ilmunud Pärnu Postimehes

Read more