Subscribe Menu

Kommunistliku ajudepesu võim

Kui pärast Teise maailmasõja lõppu hülgas Nõukogude Liit sõjas loodud vennalikud vahekorrad Läänemaailma demokraatiatega ja asus marksistliku doktriini alusel maailma vallutama, asus Ameerika neid püüdlusi ohjeldama. Ameerika välispoliitika oli sellele rajatud (Policy of containment).


Kui Põhja-Korea väed 1953 Puna-Hiina toetusel katsusid vallutada Lõuna-Koread, tuli Ameerika appi oma relvajõududega ja Lõuna-Korea jäi iseseisvaks demokraatlikuks riigiks.

Järgmine kommunistlik maailmavallutuse katse leidis aset Vietnamis. Põhja-Vietnam oli võetud üle kommunistide poolt ja asus Puna-Hiina ja osalt ka Nõukogude Liidu sõjalisel toetusel Lõuna-Vietnami vallutama. Lõuna-Vietnam ei olnud päris demokraatlik riik, kuid seal ei valitsenud terror, millega kommunistlikke riike valitseti. Ameerika saatis esialgu oma sõjalisi spetsialiste Lõuna-Vietnami toetuseks, kuid lõpuks osutus Ameerika relvajõudude abi täies ulatuses vajalikuks.

Külm sõda vaba maailma ja kommunistlike režiimide vahel oli siis täies hoos. Nõukogude Liidu salapolitsei, KGB välisosakond oli üliaktiivne valeinformatsiooni ja propaganda levitamisel vabas maailmas. Sellel õnnestus Ameerikas, kohalike kaasajooksikute abiga, levitada valet, et Ameerika sõjavägi tapab iga päev peamiselt pommirünnakutega umbes 6000 süütut inimest, mehi, naisi ja lapsi.

See propaganda leidis erilist kõlapinda paljude üliõpilaste seas. Asutati ühing SDS (Students for Democratic Society) – üliõpilased, kes on demokraatliku ühiskonna poolt. Nad korraldasid meeleavaldusi, mis mõistsid hukka Ameerika sõjalise sekkumise Vietnami konflikti.
Nad leidsid varsti, et nende häältel pole küllaldast kaalu Ameerika ühiskonnas, mistõttu nad tegid otsuse muutuda põrandaaluseks organisatsiooniks, nimega “Ilma Põrandaalused”, (Weather Underground) ja hakkasid pomme panema valitsuse ja sõjalise tegevusega seotud organisatsioonide hoonetele. Viga said hooned ja ainult harvadel juhtudel sai inimesi surma. Neid pommitusi oli tuhandeid. Selle tegevuse eestvedajateks osutusid William Ayers ja Bernardine Dorhn, kes omavahel abiellusid. Mõlemad on pärit jõukatest perekondadest.

Sõjatandril olid Ameerika ja Lõuna-Vietnami väed edukad, kuid Ameerikas levinud sõjavastane meeleolu, mille levimisel KGB propagandal oli tõhus osa, viis Ameerika valitsuse nii kaugele, et kongress keeldus sõjategevust lõpuks rahastamast, mistõttu Lõuna-Vietnam langes ka kommunistide kätte. Sajad tuhanded või isegi miljonid lõunavietnamlased püüdsid võidukate punaste eest põgeneda. Paljudel see õnnestus, kuid paljud uppusid tänu viletsatele laevadele, mille pardal nad viibisid. Paljud riigid, kartes Puna-Hiina ja Nõukogude Liidu pahameelt, keeldusid laevapõgenikke vastu võtmast, mis paljusid põgenikke uppumissurmale viis.

Ameerika kaotas Vietnamis 56000 sõdurit. Kunagi varem polnud sõjast tagasipöörduvaid sõdureid nii vaenulikult vastu võetud.

William Ayers ja Bernardine Dorhn on pärast pommitamise eest kantud karistusaega saanud õppejõududeks prestiižikates Chicago ülikoolides.

Tarvo Toomes

Read more