Subscribe Menu

Meedia probleemid ja selle mõju ühiskonnale

Meedia ülesanne on vahendada lugejatele, kuulajatele ja vaatajatele uudiseid. Tekib kohe küsimus, milliseid uudiseid? Maailmas juhtub nii palju korraga, ühes riigis juhtub nii palju korraga ja ühes linnas juhtub nii palju korraga. Paratamatult tuleb teha valikuid, milliseid uudiseid vahendada?

Samaaegselt on meedial seoses uudiste vahendamisega vastutus, kuna uudiste vahendamisega informeeritakse lugejaskonda ühiskondlikust ja majanduslikust olukorrast nii kohalikus linnas, maakonnas, riigis kui ka maailmas. 

Selle informatsiooni alusel selle tarbijad, mille liikmed moodustavad ühinguid ja parteisid, valivad kohalikel ja riigi valimistel kohaliku ja riigi juhtkonna ning kiidavad heaks või laidavad maha nende programmid.

Meedia vahendatud uudised ei ole kodanikele ainukeseks informatsiooniallikaks. Haridus, sõpruskond ja perekond täidavad siin oma osa.

Uudiste valikuid, mida edastada, võib teha peamiselt kahte moodi. Esiteks võib edastada uudiseid, mida toimetajad valivad kohaliku tähtsuse ja üldise valgustamise alusel. Teiseks võib edastada uudiseid teatud filtri läbi, kus filtriks on poliitiline maailmavaade. Viimasega, võib öelda, et ei eksita tõe vastu, kui tuuakse esile fakte, mis soodustavad või kinnitavad toimetaja või toimetuse poliitilist maailmavaadet ja ignoreeritakse fakte, mis väidavad vastupidist.

Näiteks, kui toimetaja ei salli eraettevõtlust ja leiab, et valitsusel peaks olema määrav roll ühiskonnas ja majanduses, siis on tõenäolik, et tuuakse ära uudised, mis panevad eraettevõtluse halba valgusesse, nagu ettevõtte pankrot, mille tõttu paljud töölised kaotavad oma töökoha, mõne ettevõtte hiigelprofiidid, mis on saavutatud kahtlasel teel, kõrvalehiilimine tulumaksudest tänu poliitilistele sidemetele ja nii edasi. Trükimusta ei leia uudised, nagu edukate ettevõtete poolt loodud tuhanded või sajad tuhanded hästitasuvad töökohad, ettevõtete vabatahtlikud panused ühiskonnale ja tunnistus, et maailma rikkaimad riigid on need, kus eraettevõtlusel on olemas keskkond edukalt tegutsemiseks.

Päris imelik on, et mitte nii kaua tagasi majanduslikult kokkuvarisenud Nõukogude Liit, kus terve riigi majandus allus valitsusele ja kommunistliku diktatuuriga Puna-Hiina, kus samuti hiljuti terve majandus allus riigile, on nüüd edukalt rakendanud turumajanduslikke meetmeid, ent need tegeliku elu näited ei avalda mingit mõju paljudele mõjukatele meediategelastele, kes oma meedia kaudu majandust ikka suurema valitsuse mõju alla lükkavad.

Demokraatlikes maades valitseb sõna- ja trükivabadus, mille tõttu kõigil on õigus oma arvamust avaldada, nagu meedial on õigus avaldada neid uudiseid, mida ta õigeks peab. Kas poliitilise filtri läbi valitud uudiste avaldamine on eetiline, see on omaette küsimus.

Meedial on mitte ainult diktatuurides, vaid ka demokraatlikes maades, tohutu võim. Igapäevases eluvõitluses ei jää paljudele aega jälgida riigis toimuvat poliitilist ja majanduslikku arutelu ja sündmuste kajastamist erinevatest allikatest. Harjumuse kohaselt saadakse säärast informatsiooni ajalehest või televisioonikanalist, millega on harjutud. Selle informatsiooni alusel minnakse valimiskastide juurde ja suunatakse riigi edaspidist arengut. Enamikes demokraatlikes maades on suur enamik meediast vasakpoolne, mis kajastab nende maade pidevat liikumist suurema valitsuse suunas.

Ameerikas oli president Obama viimased viis aastat suure enamiku meedia lemmik. Tema saavutusi ülistati ja ta eksitusi vaikiti maha. Paistab, et tema tervishoiuplaani pidevad äpardused ja tema valed selle kohta on meedia hoiakut veidi tema suhtes muutnud. Demokraatlik partei Ameerikas nõuab ikka suuremat valitsust ja suuremat kodanike eest hoolitsemist, sellele vaatamata, et Ameerika riigivõlg ületab juba 17 triljonit dollarit, mis on umbes $56,000 iga Ameerika kodaniku kohta.

Republikaanid püüavad riigivõla pidevale suurenemisele pidureid panna ja hakata seda vähendama. Riigivõla küsimus aga peaaegu üldse ei esine enamikus Ameerika meedias.

Liberaalide valitsus tuli Ontarios võimule 2003. aastal ja on peale kahte valimist ikka veel võimul praeguseni. Selle aja jooksul on see valitsus raisanud ebaõnnestunud ja poole pealt peatatud projektide tõttu üle kolme miljardi dollari maksumaksjate raha. Kuigi esimesed raiskamised sündisid esimese valitsuse ajal, ei hoolinud domineeriv vasakpoolne meedia sellest ja liberaalid valiti kaks korda tagasi. Ees ootavad uued Ontario provintsi valimised sel aastal. Valijate meeleolu kajastavad uuringud näitavad, et liberaalid ja neid toetavad sotsialistid koos omavad suuremat poolehoidu kui konservatiivid, kes minevikus on rahva rahaga paremini käitunud. Vasakpoolsel meedial on siin suur mõju.

Tarvo Toomes

Read more