Kuidas laps endale nime sai? Teema räägib lahti väikese Leili ema Kiiri: “Kuna olen kanada-eestlane, kes elab Itaalias Leili itaallasest isaga, siis vajasime leida nime, mis meile mõlemale meeldiks ja mis toimiks kõikides keeltes, mis meie peres räägitakse (inglise, eesti ja itaalia). Leppisime ka suhteliselt varakult kokku, et nimi oleks eestipärane, kuna lapse perekonnanimi oleks itaalia päritolu ja õiglane ikkagi, et tal oleks miskit, mis esindaks minu perepoolset tausta ka. Koostasin nimekirja poiste ja tüdrukute nimedest ja ainus, mis ei olnud peaaegu koheselt kõrvale heidetud, oli Leili. Õnneks saabus tüdrukutirts, sest me ei suutnudki kokku leppida poisi nime suhtes! (Ausalt öeldes on paljud eesti poisslapse nimed itaallaste kõrvale väga kummalised või vähemasti need, mida mina pakkusin! Tüdrukute nimed kipuvad olema kuidagi universaalsemad. Siiski, Leili oli ainus, mis tema issile istus.) Kuigi saime teada lapse soo juba enne tema sündi, hoidsime nime üllatusena saladuskatte all lapse ilmumiseni siia ilma.
Veel huvitavat, mis üllatas Leili nime puhul: kui me käisime temaga koos läinud suvel laulupeol, siis külastasime üht sõpra (kohalikku eestlast), kellega olin varem kohtunud, kui ta reisis meie praeguses kodulinnas Riomaggiores. Tal oli ka hiljuti beebi sündinud ja tal oli nii hea meel, et olime valinud lapse nimeks Leili, aga samas ka omajagu üllatunud: “Leili on ju väga vana eesti nimi!” (Mina tõlgendasin seda kui “ajast ja arust”!) Ta oli oma pojale pannud nimeks Norbert, nii et temale tundus vanaaegne väga eriline ja lahe. Minu jaoks oli see suhtumine huvitav. Olles sirgunud Eestist eemal ja kuna mul puuduvad samad kultuuriseosed, ei osanud Leilit pidada vanaaegseks nimeks. Mulle tundub see vastupidiselt moodne ja armas! Kuid minu kohalikule sõbrannale Ingridile kõlab see ilmselt nagu Harold või Gertrude kõlab põhjaameeriklasele.
Suguseltsi kasvust veel niipalju, et poolteist kuud pärast Leili sündi, sündis mu tädipojal Jaan Kittaskil teine tütar Ramona, kes on nüüd meie pere selle n-ö “lastelaste põlvkonna” seitsmest lapsest KUUES tüdruk! Loodan, et nemad omavahel on kõik sama lähedased sõbrad, kui meie põlvkonna nõbude (õdede laste) kambal oli õnneks koos kasvades olla!” lõpetab oma kirja mulle Kiiri.
(Tegemist on Torontos tuntud kadunud kunstnike Aksel ja Helmi Tamme järglastega – Toim.)
Toimetas Riina Kindlam
Kui olete hiljuti (circa viimase aasta jooksul) abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist antud rubriikide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo aadressil: riina@eestielu.ca
