Mida suurem on valitsus, seda väiksem on kodanike vabadus

• 

Details

Saturday, 16 June 2012 01:22

Tarvo Toomes - Eesti Elu Nr. 24 2012

Capitolium - Foto: Taavi TamtikAmeerika põhiseadus on rajatud prantsuse filosoofi Montesqieu teosele, mis soovitab valitsuse võimu jagada mitmesuguste ühikute vahel, et vältida võimu koondamist ühte kätte, mis kodanikega suvaliselt käituks.
Selle valiku põhjuseks oli Euroopast tulnud Ameerika koloniseerijate kogemus. Nad tulid riikidest, kus keisrid, tsaarid ja muud ainuvalitsejad omasid diktaatorlikku võimu teha otsuseid oma alluvate elu üle.
Ameerika põhiseadus jaotab võimu kolme ühiku vahel. Need on esiteks Kongress, mis koosneb Senatist ja Esindajate kojast ja mille ülesandeks on luua riigi seadusi. Teiseks president, kelle ülesandeks on loodud seadusi ellu viia ja kolmandaks Ülemkohus, mis lahendab seaduste loomisel ja nende rakendamisel tekkinud vastuolusid. Sellega oli antud Ameerika kodanikele isikuvabaduse kaitse.
See süsteem võimaldas kodanikele isikliku initsiatiivi rakendamist oma elujärje parandamisel ja turumajanduse põhimõtete rakendamist Ameerika majanduses. Sellest kasvas Ameerika majanduslik suurvõim maailmas.
Sotsialistlikud ideed, mille eesmärgiks on võimu koondamine demokraatlikult valitud parlamendi ja valitsuse kätte, levisid Euroopas ja leidsid erilist vastukaja Ameerika Presidentide Wilsoni ja Franklin Roosevelti poolt möödunud sajandi esimesel poolel. Demokraatlik partei Ameerikas võttis omaks paljud sotsialistlikud ideed, tihti taunides turumajandust.
Võttes vastu uusi seadusi, Ameerika kongress harva kustutab vanu. Selletõttu oli 2010. aastaks Ameerika Föderaalvalitsuses kehtimas üle 81 tuhande lehekülje seadusi ja eeskirju. Nende rakendamiseks on vaja umbes 2 miljonit valitsuse teenistujat, bürokraati. Föderaalvalitsuse seadustele ja eeskirjadele lisanduvad osariikide ja linnade poolt välja antud seadused ja eeskirjad. Võim Ameerika ühiskonnas on üha rohkem nihkunud valitsuste kätte.
Iga komponendi kohta, mis näiteks elumaja ehitamiseks vaja läheb, on olemas täpsed eeskirjad. Need on ka olemas elumaja sisustuses olevate esemete kohta, nagu televiisor, raadio, veekraanid, lambipirnid, klosett jne. Toitlustamise ja toiduainete kohta on üha rohkem eeskirju. Selleks, et mingit tegevust alustada, on vaja üha rohkem pabereid ja dokumente täita, esitada taotlusi mitmesugustele ametkondadele. Ikka rohkem on ettevõtjaid karistatud, kuna pole suudetud kõikidele eeskirjadele korralikult alluda.
Üheks Ameerika kogukondade traditsiooniks on aastasadu olnud kodus küpsetatud toitude müük, mille puhastulu läheb mingi vabatahtliku ühisettevõtte rahastamiseks. On olnud olukordi, kus mõni valitsuse inspektor on selle ära keelanud või kedagi karistanud, kuna on eksitud mõne eeskirja vastu!
Keegi praeguse Ameerika ühiskonna vaatleja on väitnud, et ameeriklased on küllalt intelligentsed, et oma valitsejaid valida, kuid mitte küllalt targad, et õigeid lambipirne osta.
Riigi valitsustel, olgu see föderaal-, osariigi- või linnavalitsus, on peamiseks ülesandeks tulumaksude kaudu laekunud raha ümberjaotamine. See tegevus ei lisa majanduse kasvule midagi, vaid kasutab majanduse ressursse. Küll aga see osa valitsuste tegevusest, mis ehitab riigi infrastruktuuri, maanteid, raudteid, sildu, jõujaamu, sadamaid ja lennuvälju, aitab kaasa majanduse kasvule.
Mida suurem on valitsus, seda rohkem ta kärbib kodanike vabadusi ja õigusi ja seda suurem osa riigi majandusest muutub ebaproduktiivseks. Montesquieu põhimôtetest nihkutakse ikka rohkem eemale.

Tarvo Toomes

• < Prev
• Next >