Autasustamistseremoonia toimus hiljem Pärnus Rüütli platsil.
Kahjuks ei soosinud ilmataat võidupüha tähistamist 23. juunil, vihma valas kui oavarrest. Sellest ei hoolitud ja kõik plaanitu leidis aset. Ainsaks viperuseks oli tõrviku lühiajaline kustumine, millega president Toomas Hendrik Ilves saatis jaanitule maakondadesse.
Hommikul mälestati Vabadussõjas langenuid pärgade asetamisega Pärnu Alevi kalmistul. Samal ajal süüdati võidutuli ja toimus Tuletooja medalite andmine Eesti Vabariigi väljakuulutamise mälestusmärgi juures Rüütli platsil. Peaminister Andrus Ansip ütles vana Endla rõdu ees kõneldes, et Eesti on end ligi 95 aastaga riigina tōestanud nii enda kui maailma ees ning me pole enam kunagi üksi. Ta meenutas 23. veebruari 1918 kui Hugo Kuusner luges vana Endla rōdu ees ette iseseisvusmanifesti. Sel hetkel ei olnud Eesti lõppsaatus sugugi ette määratud. „Manifest oli alles esimene sammuke; aeg ennast tõestada, nii enda kui maailma ees, seisis alles ees. Sellega oleme lõppkokkuvõttes hakkama saanud,” ütles peaminister ja lisas, et vaba Eesti püsimine on meie kõikide siht.
Järgnevalt siirduti oikumeenilisele võidupüha jumalateenistusele Eliisabeti kirikusse.
Kell 11 algas võidupüha paraad Pärnu Keskväljakul, millega meenutati Eesti võitu Võnnu lahingus Landeswehri üle 1919. aastal. Seal kõneles president Toomas Hendrik Ilves (vt. kõne teksti lk. 2). Huvilistel oli võmalik tutvuda Kaitseväe ja Kaitseliidu lahingutehnika näitusega sadamakail ning mereväe laevadega „Ristna” ja „Tasuja”. Järgnes Kaitseliidu ühendorkestri kontsert Vallikäärus.
Ilm polnud parem ka jaanipäeval, oli vihma tuult ja jahedust. Siiski süttisid üle maa jaanituled, andes tunnistust sellest, et eesti traditsioonid elavad edasi.
Eesti Elu
Fotogalerii – Fotod Paul Kiilaspea
