Tõsi, oma riskid olid seal ka (kui olukord läks kriitiliseks, tuli sünnitaja transportida lähimasse riigihaiglasse), aga need, kes vene ajal sünnitanud, võtsid tihti selle riski – niivõrd erinev oli kõik seni kogetust.
Nõmmelt Mai tänavast kolis Fertilitas juba ammu Viimsisse, polikliinikud on haiglal ka Mustamäel ja kesklinnas ning Fertilitasest on saanud väga laia tegevusvaldkonnaga haigla – abi saab pea iga eriala arstidelt (kõrva- ja nahaarstist südametohtriteni välja).
Mõni aeg tagasi tuli aga nukker uudis: pea kakskümmend aastat tegutsenud erahaigla otsustas 1. maist lõpetada sünnitusabi tagamise, kuna see ei tasu end majanduslikult ära. „Kahjuks see nii on, et alates maist me sünnitusabi lõpetame. Kõik muu, raseduse jälgimine, lastearsti vastuvõtud jne jääb alles,” kinnitab Fertilitase juhataja Ivo Saarma.
Saarma sõnul on sünnituste lõpetamine puhtalt majanduslik otsus: „Sünnitusabi kõrgete püsikuludega ja majanduslikult ei ole praeguse hinnapoliitikaga võimalik ots-otsaga kokku tulla. Tegelikult on Fertilitases sünnitusabi juba alates 2007. a toonud kahjumit. Haigekassa hind on orienteeritud sellele, et alla 500 sünnituse toime ei tule ja isegi selle korral on kõrvaltoetust vaja.”
Saarma sõnul oli nende haiglas varem stabiilselt 500 – 600 sünnitust aastas, kuid juba teist aastat on sünnitajaid vähem kui 400. „Eks seda mõjutab ka Eesti langev iive, aga olulisemat rolli mängib see, et meie konkurendid pakuvad head teenust,” arvab tohter. Teisisõnu tähendab see, et suures sünnitusmajas on Eestis nüüd võimalik saada samamoodi head ja asjatundlikku kohtlemist ning pea kogu asja maksab kinni haigekassa. Mõne eriteenuse eest tuleb muidugi ka riigihaiglas endal juurde maksta.
Dr Saarma on kogu loost rääkides üsna nukker: „Sünnitused on meile olnud emotsionaalselt olulised, aga kusagilt maalt peab tegema selle majandusliku otsuse.”
Haigla juht lisas ka, et lõpetamisotsust on pikalt vaagitud ning haigla on proovinud ka olukorda muuta, kuid tulemusteta.
Ille Grün-Ots