Selles tohutus kaoses oli ka arvatavalt u. 40 000 eestlast, kes 1945 asusid laiali enam kui 140 laagris. 1946. aasta lõpul oli eesti dii-piide arv langenud u. 31 200-ni, nad asusid peamiselt Ameerika ja Briti tsooni DP laagrites.
Elu pagulaslaagreis on sagedane teema mälestusraamatuis ja vanema põlvkonna elulookirjutuses. Teisalt on dii-piide argielust säilinud kaks mahukat fotokogu. Eric Soovere (1916–2008) perekonna põgenemisteekonna pildid on jäädvustatud raamatus Käru ja kaameraga (1999). Teise eesti päevapiltniku Karl Hintzeri (1895–1967) arhiiv on tõepoolest monumentaalne. Hintzeri u. 12 000 ülesvõtet Eestist Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 säilitatakse Eesti Filmiarhiivis Tallinnas. 1958. aastal müüs Karl Hintzer u. 20 000 ülesvõtet Eestist ja u. 10 000 eestlaste pagulaslaagreis Saksamaal tehtud ülesvõtet Saksamaal Marburgis asuvale Herderi Instituudile.
Viimatinimetatud kollektsioonist pidas 10. märtsi õhtul Tartu College'is loengu Marburgi Herderi Instituudi vanemteadur Dorothee M. Goeze, kes on Hintzeri fotokogu uurimisega juba aastaid tegelnud. Sissejuhatuses märkis ta huvi tõusu DP laagrite teadusliku uurimise vastu viimastel aastatel ehkki eestlaste puhul jääb siiani asendamatuks Ferdinand Kooli suurteos DP Kroonika: Eesti pagulased Saksamaal 1944–1951 (Lakewood, 1999). Pagulaslaagrite argielu visualiseerimiseks on säilinud fotod äärmiselt väärtuslikud, eriti kui teada, et Hintzer käis pildistamas ligi 30 laagris.
Kõneleja puudutas oma ettekandes pea kõiki DP-laagrite elutahke, illustreerides neid Hintzeri fotodega. Päevapiltnik üritas dokumenteerida tähtsamaid laagrisündmusi, aga ka laagrite võrdlemisi karme elutingimusi. Valikus esines ka fotosid UNRRA ja IRO töökorraldusest ning haruldasi ülesvõtteid Punaarmee ohvitseridest, kes käisid laagreis repatrieerimisele ehk siis kodumaale naasmisele kutsumas. Hintzeri fotode suur hulk lubab tajuda elavat narratiivi näit. UNRRA tegevusest laagrite varustamisel toiduainete, riiete ja küttematerjaliga.
Aga selle kõrval jäi silma ka Hintzeri huvi pagulaste töökorralduse vastu, laagrite haldamisel, köögitoimkondades või sekretariaadis, põgusalt libisesid mööda fotod eesti vahi- ja töökompaniidest. Tähelepanu tõmbasid mõned fotod “Balti luikede” aktsioonist, millega värvati laagritest nooremaid vallalisi naisi üheaastase lepinguga tööle Inglismaale. Loengu kuulajate seas oli neid, kes olid DP-laagreis veel lapseeas. Neile pakkusid huvi nostalgilised fotod lasteaedadest, algkoolidest ja gümnaasiumidest. Kõneleja ei unustanud näidata ka fotosid Balti Ülikoolist Saksamaal, mis moodustab eriti olulise peatüki Balti pagulaste ajaloos.
Pagulaslaagrite kultuurielu on Hintzeri kogus vast enim kajastatud teema. Rohkearvulised ülesvõtted teatritest, laulukooridest, laulupidudest, muusikaansamblitest (näit. meeleolukas foto ansamblist “Estonian Boys”), aga ka ajalehtede väljaandmisest ja raamatute kirjastamisest on hinnaline teave pagulaselu argi- ja pidupäevast. Ning lõpuks lahkumine DP-laagreist ja väljarändamine USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse. Hintzeri fotokogu tihedus loob lausa elava koondpildi DP-ajastust ehkki kõneleja hoiatas, et fotod ei võimalda näha laagrielu raskusi, bürokraatiat, skriinimise õhkkonda jne. Samas pakub suur fotokogu põnevaid võimalusi ülesvõtetel olevate inimeste äratundmiseks ja perekonnaloos kasutamiseks. Lähemat teavet sellest kogust saab Herderi Instituudi kodulehel (www.herder-institut.de/bildkatalog), lisaks on Hintzeri päevik (1944) internetis vabalt loetav (www.hot.ee/lvpfoorum/hintzer.htm).
Loengupidajale esitati mitmeid keerulisi küsimusi, mille üle arutati edasi ka kohvi juures. Kindlasti tõstis DP-temaatika paljudes kuulajates huvi oma perekonnaloo edasiseks tundmaõppimiseks.
Jüri Kivimäe
