Subscribe Menu

Vabadus, sõda ja rahu


Just selliste ajalooliste sündmuste järjestuses sündis Eesti Vabariik 23. veebruaril 1918, kui Endla teatri rõdul Pärnus kuulutati välja Eesti Vabariik ja järgmisel päeval tehti sama Tallinnas, kus moodustati ka Ajutine Valitsus.

Kahjuks kestis Eesti esimene vabadus vaid lühikest aega – 9 kuud hiljem algas Vabadussõda, millele pandi punkt Tartu Rahulepingu allkirjastamisega 2. veebruaril 1920. Niisiis – vabadus, sõda ja rahu ning siis taas vabadus, mis kestis juba pikemat aega – kuni 7. juunini 1940, mil Nõukogude väed okupeerisid Eesti. Algas jälle sõda, millele järgnes poolesajandiline okupatsioon.

On ime ja õnn, et Eesti taasiseseisvuse väljakuulutamisele 20. augustil 1991 ei järgnenud sõda ega verevalamist, kuigi olukord oli ülimalt pingeline. Meie riik on nautinud oma uut vabadust ja rahu nüüd juba ligi 24 aastat.

Tänavuse, EV 97. aastapäeva tähistamist mõjutavad kaks tähtsat tegurit – Eesti Riigikogu valimised ja ka üha ohtlikumaks muutuv rahvusvaheline olukord Euroopas. Eestis toimuvad Riigikogu valimised 1. märtsil. On üsna tõenäoline, et Riigikogusse kandideerivad poliitikud kasutavad iseseisvuspäeval toimuvaid üritusi oma platvormide tutvustamiseks ja propageerimiseks.

Eesti Päevalehe juhtkirjas (09.02.) nenditakse: „Tükk aega oleme saanud vabariigi aastapäeva pühitseda valdavalt helges meeleolus /…/ Ent sel aastal on Euroopa rahvusvaheline olukord pingelisem kui eales varem pärast Eesti taasiseseisvumist.”

Ehkki 14. veebruaril pidi Minskis allakirjutatud kokkuleppe järgi Ukrainas algama vaherahu, pole Moskva-meelsed mässulised ega Vene sõjaväelased sellest kinni pidanud. Näib, et Ukraina valitsus vajab praegu kiiresti sõjatehnikat, kuigi vaherahu initsiaator, Saksamaa kantsler Angela Merkel nii ei arva. Kui lahingutegevust peatada ei suudeta, lendavad kõik rahuinitsiatiiviga seotud optimistlikud lootused õhku.

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma tervituses Leedu presidendile Dalia Grybauskaitėle nende iseseisvuspäeval, 16. veebruaril, et meie ajalugu ja Euroopa julgeoleku olukorda oluliselt muutnud sõjaline tegevus viimase aasta jooksul Ukrainas meenutab, et vabadus pole iseenesest mõistetav.

NATO end. peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul tahab Vene president Vladimir Putin Balti riikides lääne otsustavust katsetada. Mis saab siis, kui eestlastel tuleb taas sõtta minna? Kas Vabadussõja vaim elab edasi; kas meil on küllalt patrioote, kes on valmis kaitsma Eestit? See on meie kõigi ühine mure.

Hingame siin Kanadas samas rütmis oma kodumaaga. Selle parimaks tõenduseks on teade, et president Ilves annab vabariigi 97. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks kahele Kanada eestlasele riiklikud autasud – Marcus Kolgale, pikaajalisele Eesti Sihtkapital Kanadas juhatuse liikmele ja mitmete dokumentaalfilmide loojale ning Alan Tederile, kes on läbi aastakümnete Kanadas Eesti muusikakultuuri tutvustanud ja Eesti muusikuid toetanud. Palju õnne neile!

Head vabariigi aastapäeva kõigile lugejatele!

Elle puusaag

Read more