Subscribe Menu

Poliitilise põlvkonna vahetus Eestis


26. märtsil sai Eesti uue valitsuse eesotsas peaminister Taavi Rõivasega (34). Seoses senise peaministri Andrus Ansipi ja tema valitsuse tagasiastumisega tegi president Toomas Hendrik Ilves 14. märtsil Rõivasele ülesandeks moodustada valitsus ja 26. märtsil kinnitas riigipea Taavi Rõivase Eesti peaministriks. Esialgne kava asendada Ansip Siim Kallasega kukkus läbi, kui viimane loobus peaministriks kandideerimast. Teadagi miks – ta kapis on liiga palju luukeresid.
Uus Valitsus - foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo

Uude võimukoalitsiooni kuuluvad Reformierakond (RE) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). RE senine partner Isamaa ja Respublica Liit (IRL) on nüüd opositsioonis.

Eesti uue valitsuse nägu on noorenenud ja teisenenud – sellesse kuulub viis naist ja üheksa meest. Noortele ministritele ei saa küll keegi ette heita nõukogudeaegset minevikku, nad olid sel ajal lapsed. Nii et riigitüüri ei hoia enam ekskommunistid. Ehkki Õhtulehe juhtkirjas (26.03.) nenditakse uute ministrite elukogemuste puudumist, lisatakse samas, et teisalt pole neil nüüdisaegsest maailmast arusaamist segavaid silmaklappe. Ja kõik ministrid pole ju uustulnukad.

Uus valitsus pidas neljapäeval juba oma esimese istungi, millele järgnes pressikonverents. Oma võimekuse testimiseks-tõestamiseks on neil aega vähem kui aasta, järgmised Riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil 2015.

Võib arvata, et uus valitsuskabinet asub innukalt ja noorusliku energiaga tööle, aga kerge neil pole, sest silmapiiril kummitavad mitmed mured, esmajoones majanduse stagnatsioon või koguni langus. Varem prognoositud 2,5%-list majanduskasvu on nüüd kärbitud vaid 0,5%-le. Ka välispoliitiline olukord pole praegu kiita, kui mõelda vaid Ukraina sündmustele, mille rahvusvaheline mõju levib lainetena ilmselt veel pikka aega, aga võib omandada veelgi ohtlikuma ilme. Postimehe 27. märtsi juhtkirjas tuuakse esile ka valitsusliidu partnerite maailmavaatelisi erinevusi, mis ei soodusta koostööd. Tuhandete elu- ja tööjõuliste inimeste lahkumine Eestist teeb murelikuks. Peavalu tekitab ühiskonna lõhestatus – olgu siis sissetuleku, keele, lõimumise, halduskorralduse või muul pinnal.

Koalitsioonileppes on mitmeid kõlavaid lubadusi, mille kogumahuks on rohkem kui 170 miljonit eurot. Aga kas, kuidas ja mille arvelt neid suudetakse täita, jääb uduseks. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester arvab, et uus valitsus on läinud korraga „liiga suurt ampsu võtma”. Muu hulgas on kokku lepitud, et tulumaks langeb 1% võrra 20%-ni, tulumaksuvaba miinimum tõuseb 154 euroni jm. Kolumnist Ahto Lobjaka hinnangul kujutab uue võimuliidu koalitsioonilepe endast „poliitilise võimetuse manifesti”, mida analüüsides teeb ta selle pihuks ja põrmuks.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 27%, SDE-le 26%, RE-le 24% ja IRL-ile 16% valijatest. Mõtlemapanevad arvud, ent nagu öeldud, valimisteni on veel aega 11 kuud. Kõik võib muutuda.

Elle Puusaag

Read more