Subscribe Menu

Uus ooaeg

Ma siin kaen seda olukorda, et suvi kipub vägise otsa saama ja elu akkab kudagi teistpidi käima. Kõik tegevad inimesed ja organisatsijoonid on suve jooksul oma akud ära laadind ja uus ooaeg teeb uksed lahti. No see on ju kena, nii peabki olema. Aga sealsamas mõtled, et mis minusugune inime peaks tegema, kel selle ooaja kompunendid küll olemas, aga natuke parlanksist väljas. Sedasi, et aega on palju, aga oogu vähe. Peab kudagi laveerima.

Nojah, võib ju sedamoodu ütelda, et mul tuleb pikem ooaeg kui teistel. Võtad oogu küll, aga ei alusta.

Kui ei alusta, ei saa lõpetada kah. Mis pole lõpetatud, see muutkui kestab. Aga siis akkab irm, et äkki mõni noor ninatark tuleb ja küsib, et mis asi see sul kestab. Vata siis pead tunnistama, et asi ei kestagi. Ainul oovõtmine kestab, asja enda manu ei jõuagi.

Tuleb uus vabandus leida oma laiskusele. Ütleme nii, et olen ettevaatlik inime ega taha uisapäisa ohtu tormata. Et kui kiirustad, jõuad alati valesse kohta. Vata, kui laev sadamas seisab, siis ta naljalt põhja ei lähe, kõik pahandused juhtuvad ikke ulgumerel ja suure tormi käes. Aga siis tuleb teine noor ninatark ja küsib, et mille jaoks sa selle laeva ehitada lasksid. Kas sadamas seismiseks? Natuke kallis lõbu. Sul polegi vaja kuskile kiirustada, oled kohe algusest peale vales kohas.

Oi sa kurinahk, kuda nooremad su plindrisse panevad. Ädaga akkad uskuma, et nad polegi ninatargad, on ainult targad. Tormavad küll ja eksivad vahel kah, aga praavitavad oma eksitused ära ja jõuavad ikke sinust ette. Sina vaatad ette, aga nemad jõuavad ette. Paistab, et etem on olla ettevõtlik kui ettevaatlik.

Tuleb komprumissi otsida. Ütleme nõnnasi, et siin ilmas on kõikidel oma koht, nii noorel ja nobedal lippajal kui laisal ja loiult lonkijal. Noor peab edesi minema ja laskma saatusel ennast juhtida. Kes ennast juhtida ei lase, sel võtab saatus karvust kinni ja lihtsalt lohistab kaasa. Valigu ise, kump moodus talle paremini meeldib.

Minusugusel pole kuskile joosta ega tormata, aga mul on ikke kah tarvilik tegevus olemas. Mul on üks raamat pooleli. Lugemine muidugist, mitte kirjutamine. See on eluraamat ja seda peab aegamööda lugema, ästi tähelepanelikult. Sellepärast, et see on ainuke raamat, mida ei saa kaks korda lugeda. Kohe esimese korraga pead kõigest ästi aru saama ja kui aru saad, võid teistele kah jutustada. Ma mõtlesin, et teen õige proovi.

Kargu Karla

Read more