Subscribe Menu

Veel Eesti julgeolekust


Eesti Elus #15 (17.04.2015) sai selles rubriigis kirjutatud Eesti muutunud julgeolekuolukorrast. Vahepeal ilmunud kirjutised ja debatid sunnivad kõnealuse teema juurde tagasi pöörduma.

Briti lehes The Daily Telegraph (20.04) ilmus David Blairi artikkel pealkirjaga “Would we really go nuclear to protect Estonia?”, mille avaldas ka siinne ajaleht National Post, NP (22.04.). Blair kirjutab, et kui NATO pole valmis kaitsma oma uusi liikmeid, on alliansil lõpp. Ta meenutab, et 29. märtsil 2004, kui toimus NATO uute liikmesriikide vastuvõtmise tseremoonia, tõotas Suurbritannia kaitsta Eestit sama kindlalt kui oma rannikul asuvaid Doveri valgeid kaljusid. NATO vihmavari avanes, pakkudes alliansi uutele liikmetele turvalisust. Et rahvusvaheline olukord oli sel ajal stabiilne, vaadati üsna muretult tulevikku. Vahepeal on aga paljugi muutunud. Krimmi annekteerimine ja Moskva ofensiiv Ida-Ukrainas on 11 aasta taguseid mõttemalle ja illusioone oluliselt korrigeerinud.

Viibides hiljuti Tallinnas kohtus Blair president Ilvesega, kes valgustas teda Eesti piiri lähedal toimuvatest Vene provokatsioonidest. Selles olukorras on 1,3-miljonilise elanikkonnaga ja 5300-lise kaitseväega Eestil küllaga põhjust muretsemiseks, kirjutab Blair.

Pealkirjastanud oma artikli “The alliances of fools” (NP, 29.04.), nendib kolumnist George Jonas vice versa, et kui Venemaa peaks ründama nt Saksamaad, ei saaks Eesti [viimase kaitseks] midagi teha. Kas tasub siiski nii kategooriline ja skeptiline olla?

24.-26. aprillil toimus Tallinnas VIII Lennart Meri konverents teemal „Maailmakorra piirid“. Konverentsil osalenud NATO asepeasekretär Alexander Vershbow ütles, et allianss suhtub Venemaa ähvardustesse tõsiselt, kuna tuumalööki kui võimalikku abinõud mainitakse Moskva sõjalises doktriinis. Ta nimetas praeguseid julgeolekuohtusid viimase 50 aasta tõsiseimateks ning lisas, et NATO peab tugevdama partnerlussuhteid idanaabruses, abistades neid riike oma kaitsevõimekuse ülesehitamisel.

11. aprillil toimus Torontos Munk Debate väitlus teemal “West vs Russia”, kus osalesid tuntud ajakirjanik Anne Applebaum ja Vene teisitimõtleja Garri Kasparov. Nende oponentideks olid Kremli apologeedid Vladimir Posner ja Princetoni Ülikooli poliitteadlane Stephen F. Cohen. Arutati, kuidas peaks Lääs suhtuma Venemaasse. Kas majanduslike sanktsioonidega, Venemaa eemaldamisega globaalsetest institutsioonidest, viisakeeldude ja muu taolisega suudetaks ohjeldada Moskva ambitsioone tema naaberriikide suhtes? Nii Applebaum kui Kasparov olid veendunud, et mitte, ning põhjendasid oma seisukohti ümberlükkamatute faktidega.

Posneri ja Coheni järeldused, mis baseerusid küll üldistel faktidel Venemaa sõjalise ja poliitilise võimsuse kohta, olid ilmselt Moskva poole kallutatud. Paiguti jäi mulje, et mõlemad mehed on mõjutatud Vene meedias edastatavast, šovinismiga vürtsitatud libainfost.

Venemaa ja lääneriikide suhted on praegu pingelised, tekitades palju poleemikat. Mõistagi puudutavad need ka otseselt Eestit ja tema julgeolekut.

 


Elle Puusaag

Read more