Subscribe Menu

Juhtkiri – Trudeau valitsuse mesinädalad läbi


27. jaanuaril möödus 100 päeva Kanada viimastest föderaalvalimistest, mille tulemusena Justin Trudeau juhitav Liberaalne Partei saavutas muljetavaldava võidu − 184 parlamendikohta 338-st.

Traditsiooniliselt antakse valitsusele 100 päeva enda tõestamiseks, mida nimetatakse mesinädalateks. Kuigi uue valitsuse ametisseastumisest möödub 100 päeva 12. veebruaril, on valitsuse mesinädalad lõppenud ja juba tehakse kokkuvõtteid selle edusammudest, lubaduste täitmisest ja murdmisest ning vigadest. Kõike seda on viimase 100 päevaga ette tulnud.

Nagu Trudeau lubas, on uues föderaalkabinetis võrdne arv mehi ja naisi. Keskklassi maksukoormat on kergendatud 1,5% võrra (22%-lt 20,5%-le) ning kehtestatud kõrgem tulumaks isikutele, kes teenivad aastas üle $200.000. On käivitatud uurimine mõrvatud põliselanikest naiste ja laste kohta; taastatud endine rahvaloenduse vorm; eraldatud $100 miljonit ÜRO Põgenike Ülemvoliniku ametkonnale jm.
Justin Trudeau ametisse vannutamine - foto: Ülle Baum ©2015

Viimases ajakirja Maclean's numbris nendib Paul Wells, et siiani on peaminister Trudeau esinenud parlamendis harva ja ilma suuremate komistusteta. Liberaalide toetus püsib kõrgena – 14. jaanuari seisuga edestasid nad konservatiive 17 ja uusdemokraate isegi 30 punktiga.

Aga valitsusel on ka täitmata lubadusi. Ehkki peaminister tõotas, et Kanadasse tuuakse 31. detsembriks 2015 25.000 Süüria põgenikku, on seda tähtaega nüüd pikendatud veebruari lõpuni. Siiani pole Kanada ka lõpetanud õhurünnakuid ISISe vastu ega oma lennukeid koju toonud, kuigi nii lubati. On see hea või halb?

Kriitikat pälvib ka uue peaministri energiapoliitika. Võib-olla summutab seda 3. veebruaril toimunud Trudeau kohtumine Alberta peaministri Rachel Notley'ga, mille käigus Trudeau lubas peatselt paigutada eelmise valitsuse poolt eraldatud $700 miljonit Alberta infrastruktuuri.

Meid kui eestlasi häirib, et Kanada peaminister ei pea Balti riike millekski. Ajakirja Maclean's intervjuus ei suutnud Trudeau vastata küsimusele, milline on tema lemmik Balti riik. Ta ütles: “See pole mingi asi” (that's not a thing). Ometi on Eesti, Läti ja Leedu Kanada liitlased NATOs ning Vahtralehemaal elab üle 100.000 Balti juurtega inimese. Kas peaminister ei tea siis seda? Hiljuti arvas ta, et Krimmi annekteerimise põhjuseks oli Venemaa ja Ukraina vaheline hokivaidlus (!).

Carletoni Ülikooli The Norman Paterson School of International Affairs analüüsis hiljuti Trudeau valitsuse senist välispoliitikat. Nenditakse, et Trudeau on parandanud Kanada diplomaatilist mainet. Siin tuleb talle kasuks muidugi hea välimus ja suurepärane suhtlemisoskus.

Eriti sarjatakse uurimuses aga Kanada kaitsepoliitikat ning leitakse, et Kanada rahvusvaheline reputatsioon on selles valdkonnas ohtlikult madalale langenud.

Kunagi olevat Briti peaminister Harold Wilson soovitanud oma Kanada kolleegile Lester B. Pearson'ile, kes oli olnud ametis vaid 60 päeva ja juba mattunud probleemidekuhila alla: “Kõigepealt võida, muretse hiljem!” Ajakirjanik Wells arvab, et Kanada noorel peaministril on ees sadu murelikke päevi.

Elle Puusaag

Read more