Subscribe Menu

Endel Lippmaa – EESTLANE suure algustähega


30. juulil lõppes tähelepanuväärse eestlase, 84-aastase Endel Lippmaa maine elutee. Akadeemik, professor, füüsika-matemaatikadoktor, Eesti Teaduste Akadeemia füüsika ja astronoomia osakonna juhataja, paljude teiste ametite kandja ning mitmete ülikoolide audoktori töö sai tehtud. Ta ei piirdunud siiski mitte ainult teadustööga, vaid tal oli oluline, isegi otsustav roll Eesti taasiseseisvuse saavutamisel ja Molotov-Ribbentropi salaprotokollide avalikustamisel. 1999. a valiti Endel Lippmaa Eesti 20. sajandi 100 suurkuju hulka.

Teda on nimetatud ka fosforiidisõja kangelaseks. See omapärane, õnneks küll veretu sõda algas 1987. a, kui N. Liit kavatses Virumaale rajada hiiglaslikud fosforiidikaevandused, mis toonuks kaasa suuri keskkonnakahjustusi ja kindlasti ka uusasukate horde naaberriigist. Selle projekti kõige järjekindlam vastane oli akadeemik Lippmaa. Siinkirjutajal oli võimalus kuulata üht tema loengut sel teemal. See ülimalt konkreetne ja hästi põhjendatud ettekanne on siiani meeles. Eesti iseseisvusliikumine sai just õige tuule tiibadesse fosforiidisõja innustusel. Eestisse kavandatud hiigelkaevandused jäidki rajamata ja võõrtöölised saabumata. Selle võiduka, 1988. aastaks lõppenud sõja tulemusena olid Moskva ametkonnad sunnitud esmakordselt arvestama eesti rahva tahtega.
Endel Lippmaa Rahvarinde asutamiskongressil 1. oktoobril 1988 - foto: ERR/Raivo Tiikmaa)

Endel Lippmaa seadis 1980-ndate lõpus ja 90-ndate alguses sihiks Eesti vabanemise N. Liidu ikkest. Võib arvata, et selleks ajendasid teda ka isiklikud motiivid. Tema vanemad ja õde hukkusid 1943. a N. Liidu lennukite õhurünnakus Tartule, kui ühe pommitaja miin kukkus Botaanikaaias asunud Lippmaade korterisse. Ellu jäi vaid tol hetkel majast eemal viibinud Endel Lippmaa, kes oli siis 13-aastane. Oma lapsepõlve kohta on ta öelnud, et nende pere lapsi ei kasvatatud, vaid neil lasti lihtsalt kasvada. Kindlasti tuli see suureks kasuks laste talentide arenemisele. Pole siis ime, et Endel Lippmaa esimene kirjutis ilmus 1940. a ajakirjas „Laste Leht” pealkirjaga „Huvitavad katsed”. Autor oli siis vaid 10-aastane! Ajakirjanik Ain Ruussaar küsis 2005. a tehtud intervjuus akadeemikult, milline oli ta lapsepõlve lemmikraamat. Selgus, et selleks oli üks saksakeelne füüsikaõpik.

Et Moskvas kuuldavaks teha eestlaste hääl, laskis Endel Lippmaa end valida N. Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks. Kui N. Liidu ülemnõukogus loodi erikomisjon Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) tühistamiseks, demonstreeris Endel Lippmaa Mihhail Gorbatšoviga sama laua taga istudes temaatika põhjalikku valdamist ja läbimõeldud strateegiat, millel oli suur osatähtsus MRP tühistamises 1989. a.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas oma järelehüüdes, et Endel Lippmaa oli üks Eesti iseseisvuse taastamise müüriladujaid, kelle põhjalikkus, nõudlikkus ja terav pilk nii enda kui ka kaasteeliste suhtes aitas kaasa meie iseseisvuse uuele saavutamisele.

Akadeemik Endel Lippmaa oli kindlasti EESTLANE parimas mõttes, kes ei pühendanud oma elu mitte ainult teadusele, vaid eeskätt meie riigi ja rahva teenimisele.

Elle Puusaag

Read more